• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teed nõuavad lisaraha

    Kava kohaselt jääb teede- ja sideministeeriumi 2000. aasta eelarve tänavusest väiksemaks, mis tähendab, et järgmisel aastal jääb Eesti maanteede uuendamiseks riigi rahakotist eraldatav summa teeseaduses lubatust ligi poole võrra väiksemaks.
    Tänavu vastu võetud seadus näeb ette, et vähemalt kolmveerand mootorikütuse aktsiisist ning kogu mootorsõidukiaktsiis läheb teede remondiks ja ehituseks.
    «Tuleva aasta eelarvenumbreid vaadates on see utoopiline,» tunnistas teede- ja sideminister Toivo Jürgenson üleeile, kelle sõnul on seaduse rakendumiseks tarvis üleminekuperioodi. «Lähen valitsusse täiendavate laenude kavaga, et puudujääki kompenseerida.»
    Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles eile, et täiendavate laenude võtmine riigi tasandil on põhimõtteliselt võimalik. «Omavalitsused on need, kes ennast lõhki on laenanud,» nentis ta.
    Kas valitsus maanteeameti kavandatavad uued laenud heaks kiidab, on Vaariku sõnul poliitiline otsus. «Valitsus saab erinevatest taotlustest valida vaid üksikud, kuid võib arvata, et teedeehitus on prioriteetide hulgas üsna kõrgel kohal,» rääkis ta.
    Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldase sõnul on praegu käimas läbirääkimised täiendavate laenude saamiseks kahe pangaga.
    Kui läbirääkimised õnnestuvad, laenab Põhjamaade Investeerimispank järgmise kahe aasta jooksul Eestile 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni. Raha läheb Via Baltica projekti raames Tallinna--Narva maantee Maardu ja Aaspere vahelise lõigu remondiks.
    Teise 10 miljoni euro suuruse laenu loodab maanteeamet saada Euroopa Investeerimispangast. Laen kulub teekatete taastusremondiks mitmes Eesti piirkonnas. «Selle laenu ettevalmistus on alles algusjärgus, mistõttu tuleval aastal see tõenäoliselt kasutusse ei lähe,» ütles Kaldas.
    2001. aastal on plaanis võtta veel 25 miljoni dollari ehk 375 miljoni krooni suurune laen Maailmapangast Tallinna--Tartu kiirtee rajamise esimese etapi ehituseks. Ka kiirtee teise etapina planeeritud uue trassi ehituse alustamiseks on tarvis laenu, mis tõenäoliselt tuleb samuti Maailmapangast. «Sellest laenust pole enne mõtet rääkida, kui esimene on vormistatud,» lausus Kaldas.
    Jürgenson avaldas lootust, et laenurahale lisandub tuleval aastal teede uuenduseks tagastamatu abi Euroopa Liidu programmilt ISPA. «Summa suuruse kohta pole veel midagi teada, aga kujutan ette, et see saab olema 100 ja 200 miljoni krooni vahel,» ütles ta.
    Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles, et tööga seoses tuleb tal autoga sõita peaaegu iga päev. «Teed on käest ära küll ja tundub olevat mõistlik nende korrastamiseks laenu võtta,» rääkis Toomik. Tema hinnangul vajaksid aga esmajärjekorras remonti linnasisesed magistraalid ja linnade ümbersõidud, mitte maanteed. «Linnade ummikud söövad ju niikuinii maanteel võidetud aja täiesti ära,» põhjendas ta.
    Toomik ei pidanud majanduses valitsevat kitsikust õigustuseks, mis lubab jätta teeseaduses lubatud aktsiisiraha teedeehitusse suunamata. «Seadusest tuleks ikka kinni pidada,» kinnitas ta. «Aktsiisi maksab ju ikkagi autojuht.»
    Vt. ka kaart
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neli põhjust, miks poliitikas läheb nüüd põnevaks
Keskerakonna esimees võib vahetuda, samal ajal kui EKRE pääseb paljudes omavalitsustes pumba juurde. Ning need pole ainsad põhjused, miks poliitikas tõotab väga huvitavaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskerakonna esimees võib vahetuda, samal ajal kui EKRE pääseb paljudes omavalitsustes pumba juurde. Ning need pole ainsad põhjused, miks poliitikas tõotab väga huvitavaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suur rahahai: sõidame seina suunas
Legendaarne investor ja miljardär Carl Icahn ütles, et USA aktsiaturge ootavad pikaajaliselt suured raskused.
Legendaarne investor ja miljardär Carl Icahn ütles, et USA aktsiaturge ootavad pikaajaliselt suured raskused.
Tallinnas vaeb Kõlvart tulevast koalitsioonipartnerit
Suurematest linnadest ei ole võimalikke koalitsioonikõnelusi alustatud veel kõige suuremas – Tallinnas –, kus ainuvõimu kaotanud Keskerakonnal on valida isegi kolme partneri vahel.
Suurematest linnadest ei ole võimalikke koalitsioonikõnelusi alustatud veel kõige suuremas – Tallinnas –, kus ainuvõimu kaotanud Keskerakonnal on valida isegi kolme partneri vahel.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.