Teed nõuavad lisaraha

Kava kohaselt jääb teede- ja sideministeeriumi 2000. aasta eelarve tänavusest väiksemaks, mis tähendab, et järgmisel aastal jääb Eesti maanteede uuendamiseks riigi rahakotist eraldatav summa teeseaduses lubatust ligi poole võrra väiksemaks.

Tänavu vastu võetud seadus näeb ette, et vähemalt kolmveerand mootorikütuse aktsiisist ning kogu mootorsõidukiaktsiis läheb teede remondiks ja ehituseks.

«Tuleva aasta eelarvenumbreid vaadates on see utoopiline,» tunnistas teede- ja sideminister Toivo Jürgenson üleeile, kelle sõnul on seaduse rakendumiseks tarvis üleminekuperioodi. «Lähen valitsusse täiendavate laenude kavaga, et puudujääki kompenseerida.»

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles eile, et täiendavate laenude võtmine riigi tasandil on põhimõtteliselt võimalik. «Omavalitsused on need, kes ennast lõhki on laenanud,» nentis ta.

Kas valitsus maanteeameti kavandatavad uued laenud heaks kiidab, on Vaariku sõnul poliitiline otsus. «Valitsus saab erinevatest taotlustest valida vaid üksikud, kuid võib arvata, et teedeehitus on prioriteetide hulgas üsna kõrgel kohal,» rääkis ta.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldase sõnul on praegu käimas läbirääkimised täiendavate laenude saamiseks kahe pangaga.

Kui läbirääkimised õnnestuvad, laenab Põhjamaade Investeerimispank järgmise kahe aasta jooksul Eestile 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni. Raha läheb Via Baltica projekti raames Tallinna--Narva maantee Maardu ja Aaspere vahelise lõigu remondiks.

Teise 10 miljoni euro suuruse laenu loodab maanteeamet saada Euroopa Investeerimispangast. Laen kulub teekatete taastusremondiks mitmes Eesti piirkonnas. «Selle laenu ettevalmistus on alles algusjärgus, mistõttu tuleval aastal see tõenäoliselt kasutusse ei lähe,» ütles Kaldas.

2001. aastal on plaanis võtta veel 25 miljoni dollari ehk 375 miljoni krooni suurune laen Maailmapangast Tallinna--Tartu kiirtee rajamise esimese etapi ehituseks. Ka kiirtee teise etapina planeeritud uue trassi ehituse alustamiseks on tarvis laenu, mis tõenäoliselt tuleb samuti Maailmapangast. «Sellest laenust pole enne mõtet rääkida, kui esimene on vormistatud,» lausus Kaldas.

Jürgenson avaldas lootust, et laenurahale lisandub tuleval aastal teede uuenduseks tagastamatu abi Euroopa Liidu programmilt ISPA. «Summa suuruse kohta pole veel midagi teada, aga kujutan ette, et see saab olema 100 ja 200 miljoni krooni vahel,» ütles ta.

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles, et tööga seoses tuleb tal autoga sõita peaaegu iga päev. «Teed on käest ära küll ja tundub olevat mõistlik nende korrastamiseks laenu võtta,» rääkis Toomik. Tema hinnangul vajaksid aga esmajärjekorras remonti linnasisesed magistraalid ja linnade ümbersõidud, mitte maanteed. «Linnade ummikud söövad ju niikuinii maanteel võidetud aja täiesti ära,» põhjendas ta.

Toomik ei pidanud majanduses valitsevat kitsikust õigustuseks, mis lubab jätta teeseaduses lubatud aktsiisiraha teedeehitusse suunamata. «Seadusest tuleks ikka kinni pidada,» kinnitas ta. «Aktsiisi maksab ju ikkagi autojuht.»

Vt. ka kaart

Hetkel kuum