Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teed nõuavad lisaraha

    Kava kohaselt jääb teede- ja sideministeeriumi 2000. aasta eelarve tänavusest väiksemaks, mis tähendab, et järgmisel aastal jääb Eesti maanteede uuendamiseks riigi rahakotist eraldatav summa teeseaduses lubatust ligi poole võrra väiksemaks.
    Tänavu vastu võetud seadus näeb ette, et vähemalt kolmveerand mootorikütuse aktsiisist ning kogu mootorsõidukiaktsiis läheb teede remondiks ja ehituseks.
    «Tuleva aasta eelarvenumbreid vaadates on see utoopiline,» tunnistas teede- ja sideminister Toivo Jürgenson üleeile, kelle sõnul on seaduse rakendumiseks tarvis üleminekuperioodi. «Lähen valitsusse täiendavate laenude kavaga, et puudujääki kompenseerida.»
    Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles eile, et täiendavate laenude võtmine riigi tasandil on põhimõtteliselt võimalik. «Omavalitsused on need, kes ennast lõhki on laenanud,» nentis ta.
    Kas valitsus maanteeameti kavandatavad uued laenud heaks kiidab, on Vaariku sõnul poliitiline otsus. «Valitsus saab erinevatest taotlustest valida vaid üksikud, kuid võib arvata, et teedeehitus on prioriteetide hulgas üsna kõrgel kohal,» rääkis ta.
    Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldase sõnul on praegu käimas läbirääkimised täiendavate laenude saamiseks kahe pangaga.
    Kui läbirääkimised õnnestuvad, laenab Põhjamaade Investeerimispank järgmise kahe aasta jooksul Eestile 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni. Raha läheb Via Baltica projekti raames Tallinna--Narva maantee Maardu ja Aaspere vahelise lõigu remondiks.
    Teise 10 miljoni euro suuruse laenu loodab maanteeamet saada Euroopa Investeerimispangast. Laen kulub teekatete taastusremondiks mitmes Eesti piirkonnas. «Selle laenu ettevalmistus on alles algusjärgus, mistõttu tuleval aastal see tõenäoliselt kasutusse ei lähe,» ütles Kaldas.
    2001. aastal on plaanis võtta veel 25 miljoni dollari ehk 375 miljoni krooni suurune laen Maailmapangast Tallinna--Tartu kiirtee rajamise esimese etapi ehituseks. Ka kiirtee teise etapina planeeritud uue trassi ehituse alustamiseks on tarvis laenu, mis tõenäoliselt tuleb samuti Maailmapangast. «Sellest laenust pole enne mõtet rääkida, kui esimene on vormistatud,» lausus Kaldas.
    Jürgenson avaldas lootust, et laenurahale lisandub tuleval aastal teede uuenduseks tagastamatu abi Euroopa Liidu programmilt ISPA. «Summa suuruse kohta pole veel midagi teada, aga kujutan ette, et see saab olema 100 ja 200 miljoni krooni vahel,» ütles ta.
    Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles, et tööga seoses tuleb tal autoga sõita peaaegu iga päev. «Teed on käest ära küll ja tundub olevat mõistlik nende korrastamiseks laenu võtta,» rääkis Toomik. Tema hinnangul vajaksid aga esmajärjekorras remonti linnasisesed magistraalid ja linnade ümbersõidud, mitte maanteed. «Linnade ummikud söövad ju niikuinii maanteel võidetud aja täiesti ära,» põhjendas ta.
    Toomik ei pidanud majanduses valitsevat kitsikust õigustuseks, mis lubab jätta teeseaduses lubatud aktsiisiraha teedeehitusse suunamata. «Seadusest tuleks ikka kinni pidada,» kinnitas ta. «Aktsiisi maksab ju ikkagi autojuht.»
    Vt. ka kaart
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Balti börsid alustasid tõusuga kuuendat järjestikust nädalat
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 0,3%, alustades nii juba kuuendat nädalat ühtejutti plusspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.