• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kullapalavik raugeb

    Lisaks on Albaaniat, Makedooniat, Kosovot, Montenegrot ja võib-olla ka Bulgaariat ja Serbiat hõlmav uus «Marshalli plaan» alles paberil ning reaalsetele rahaeraldistele võib hetkel loota Kosovo üksi.
    Homme avalikustab Euroopa Komisjon Brüsselis äsja valminud hinnangu Kosovo sõjapurustuste kohta. Raportist selgub, et provintsi 204 000 elumajast on pooled kannatada saanud, millest omakorda 2/3 on peaaegu hävinenud.
    Firmade jaoks kõige ihaldusväärsemad projektid on aga hoopis Serbia territooriumil, kus purustused hõlmavad infrastruktuuri, sildu, raud- ja maanteid, tehaseid ja elektrijaamu. Eriti suurt huvi tuntakse Serbia tööstuslinnade Novi Sadi ja Nisi vastu, mis NATO pommirünnakutes tugevasti kannatada said.
    Üksi maismaaliikluse taastamiseks Kosovos ja Serbia Vojevodina piirkonnas arvatakse vajatavat 1,1 mld eurot.
    Samas on EL, Maailmapank ning teised rahvusvahelised doonorid teatanud, et Serbia taastamiseks ei eraldata ühtegi senti enne, kui Slobodan Milosevit? pole võimult tagandatud.
    Mis puutub ülesehitustöö rahastamisse, siis lõviosa vajaminevatest summadest peab tulema Euroopa Liidult. Kokku on EL tänavu Kosovole lubanud 644 mln eurot. Kogemused Bosnia-Hertsegoviinast näitavad, et ELi raha eraldamisest tegeliku väljamaksmiseni võib minna kuni aasta.
    Veel näitavad kogemused, et rahvusvahelised doonorid eelistavad tellimused anda kohalikele ehitusfirmadele, et luua piirkonnas töökohti ning toetada majanduse arengut. Nii Bosnia-Hertsegoviinas, Horvaatias, Kosovos, Makedoonias, Montenegros kui Serbias on olemas suured kohalikud ehitusfirmad, mis tulevad toime nii teedeehituse, sildade rekonstrueerimise kui elektriliinide taastamisega.
    Samuti toodavad Balkani riigid soodsa hinnaga ning piisavas koguses peaaegu kõiki sõjapurustuste likvideerimiseks vajalikke materjale -- telliseid, katusekive, tsementi, puitu, torusid, elektriseadmeid jms.
    Välisfirmad oleksid konkurentsivõimelised peamiselt telekommunikatsioonide, infoteenuste ja veepuhastuse alal. Samuti vajataks abi maamiinide kahjutuks tegemisel.
    Eilne Kauppalehti kirjutab, et reaalseid tellimusi on tõenäoline saada vaid ise kohal olles. Nii püüabki Finpro ehk endine Soome väliskaubandusliit saada oma esindajat Euroopa Komisjoni nn Task Force'i, mis hakkab Kosovos taastustöid organiseerima.
    Siiski ei tõotata Soome ettevõtjatele esialgu enamat kui tagasihoidlikke renoveerimistöid.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.