Kullapalavik raugeb

Üksi maismaaliikluse taastamiseks Kosovos ja Serbia Vojevodina piirkonnas arvatakse vajatavat 1,1 mld eurot.

Samas on EL, Maailmapank ning teised rahvusvahelised doonorid teatanud, et Serbia taastamiseks ei eraldata ühtegi senti enne, kui Slobodan Milosevit? pole võimult tagandatud.

Mis puutub ülesehitustöö rahastamisse, siis lõviosa vajaminevatest summadest peab tulema Euroopa Liidult. Kokku on EL tänavu Kosovole lubanud 644 mln eurot. Kogemused Bosnia-Hertsegoviinast näitavad, et ELi raha eraldamisest tegeliku väljamaksmiseni võib minna kuni aasta.

Veel näitavad kogemused, et rahvusvahelised doonorid eelistavad tellimused anda kohalikele ehitusfirmadele, et luua piirkonnas töökohti ning toetada majanduse arengut. Nii Bosnia-Hertsegoviinas, Horvaatias, Kosovos, Makedoonias, Montenegros kui Serbias on olemas suured kohalikud ehitusfirmad, mis tulevad toime nii teedeehituse, sildade rekonstrueerimise kui elektriliinide taastamisega.

Samuti toodavad Balkani riigid soodsa hinnaga ning piisavas koguses peaaegu kõiki sõjapurustuste likvideerimiseks vajalikke materjale -- telliseid, katusekive, tsementi, puitu, torusid, elektriseadmeid jms.

Välisfirmad oleksid konkurentsivõimelised peamiselt telekommunikatsioonide, infoteenuste ja veepuhastuse alal. Samuti vajataks abi maamiinide kahjutuks tegemisel.

Eilne Kauppalehti kirjutab, et reaalseid tellimusi on tõenäoline saada vaid ise kohal olles. Nii püüabki Finpro ehk endine Soome väliskaubandusliit saada oma esindajat Euroopa Komisjoni nn Task Force'i, mis hakkab Kosovos taastustöid organiseerima.

Siiski ei tõotata Soome ettevõtjatele esialgu enamat kui tagasihoidlikke renoveerimistöid.

Autor: ÄP