Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kullapalavik raugeb

    Lisaks on Albaaniat, Makedooniat, Kosovot, Montenegrot ja võib-olla ka Bulgaariat ja Serbiat hõlmav uus «Marshalli plaan» alles paberil ning reaalsetele rahaeraldistele võib hetkel loota Kosovo üksi.
    Homme avalikustab Euroopa Komisjon Brüsselis äsja valminud hinnangu Kosovo sõjapurustuste kohta. Raportist selgub, et provintsi 204 000 elumajast on pooled kannatada saanud, millest omakorda 2/3 on peaaegu hävinenud.
    Firmade jaoks kõige ihaldusväärsemad projektid on aga hoopis Serbia territooriumil, kus purustused hõlmavad infrastruktuuri, sildu, raud- ja maanteid, tehaseid ja elektrijaamu. Eriti suurt huvi tuntakse Serbia tööstuslinnade Novi Sadi ja Nisi vastu, mis NATO pommirünnakutes tugevasti kannatada said.
    Üksi maismaaliikluse taastamiseks Kosovos ja Serbia Vojevodina piirkonnas arvatakse vajatavat 1,1 mld eurot.
    Samas on EL, Maailmapank ning teised rahvusvahelised doonorid teatanud, et Serbia taastamiseks ei eraldata ühtegi senti enne, kui Slobodan Milosevit? pole võimult tagandatud.
    Mis puutub ülesehitustöö rahastamisse, siis lõviosa vajaminevatest summadest peab tulema Euroopa Liidult. Kokku on EL tänavu Kosovole lubanud 644 mln eurot. Kogemused Bosnia-Hertsegoviinast näitavad, et ELi raha eraldamisest tegeliku väljamaksmiseni võib minna kuni aasta.
    Veel näitavad kogemused, et rahvusvahelised doonorid eelistavad tellimused anda kohalikele ehitusfirmadele, et luua piirkonnas töökohti ning toetada majanduse arengut. Nii Bosnia-Hertsegoviinas, Horvaatias, Kosovos, Makedoonias, Montenegros kui Serbias on olemas suured kohalikud ehitusfirmad, mis tulevad toime nii teedeehituse, sildade rekonstrueerimise kui elektriliinide taastamisega.
    Samuti toodavad Balkani riigid soodsa hinnaga ning piisavas koguses peaaegu kõiki sõjapurustuste likvideerimiseks vajalikke materjale -- telliseid, katusekive, tsementi, puitu, torusid, elektriseadmeid jms.
    Välisfirmad oleksid konkurentsivõimelised peamiselt telekommunikatsioonide, infoteenuste ja veepuhastuse alal. Samuti vajataks abi maamiinide kahjutuks tegemisel.
    Eilne Kauppalehti kirjutab, et reaalseid tellimusi on tõenäoline saada vaid ise kohal olles. Nii püüabki Finpro ehk endine Soome väliskaubandusliit saada oma esindajat Euroopa Komisjoni nn Task Force'i, mis hakkab Kosovos taastustöid organiseerima.
    Siiski ei tõotata Soome ettevõtjatele esialgu enamat kui tagasihoidlikke renoveerimistöid.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Karuturul börsile tulnud Eesti firmasid tabas häving
Esmapakkumisel aktsiaid märkinud investorite kurvastuseks on kõik viis mullu Tallinna börsil noteeritud ettevõtet praeguseks vee all, ühel juhul olid investorid kaotanud lausa 76% oma rahast.
Esmapakkumisel aktsiaid märkinud investorite kurvastuseks on kõik viis mullu Tallinna börsil noteeritud ettevõtet praeguseks vee all, ühel juhul olid investorid kaotanud lausa 76% oma rahast.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööstuse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.