Tagantjärele tarkusest põllumeestele vähe abi
Eile arutas Eesti Talupidajate Keskliit, kas peaks valitsuselt lisaks muudele toetustele nõudma põua poolt põllumeestele tekitatud kahjude kompenseerimist.
Äripäeva arvates ei pea riik ilmastikust põhjustatud kahjusid hüvitama.
Tuleb lõpetada olukord, kus riik võtab enda kanda ühe majandusharu riski. Möödunud aastal maksti maatootjatele ikalduskahju 230 miljonit krooni.
Kogemuse võrra rikkamana oleksid talunikud pidanud ilmastikuriski maandama saagikindlustuse abil. Seda ei tehtud. Selle aasta saagi kindlustas vaid viisteist põllumeest, kokku umbes miljoni krooni ulatuses. Teised jäid lootma heale ilmale ja riiklikule ikaldushüvitisele.
Peetri talu peremees Ants Pihlakas ja Raplamaa rapsikasvataja Kalle Hamburg põhjendasid saagi kindlustamata jätmist käibevahendite nappusega, sest kokkuostuhinnad on madalad ja kindlustus kallis. Põhjendusena on nimetatud veel kindlustuskogemuse puudumist.
Rahanappus on tõsiseltvõetav argument, kuid tagantjärele tark olles võib väita, et saagi kindlustamata jätmine läheb lõppkokkuvõttes kallimaks. Enda saagi kindlustanud viieteist talupidaja keskmine kindlustusmakse jäi 8000--10 000 piiresse, millest riik hüvitab 40 protsenti. Võimalikku kahju silmas pidades ei ole tegemist nii suure summaga, et saagikindlustusele käega lüüa ja jääda lootma heale õnnele ning riigile.
600 hektaril rapsi, nisu ja otra kasvatav Mäe talu peremees Arnold Põldmäe ütles möödunud nädalal Eesti Päevalehele, et temal on ikaldunud 100 hektarit vilja ja seda ei päästa enam isegi vihm. Kuigi Põldmäe on oma 200 hektarit rapsipõldu ilmastikuriskide vastu kindlustanud, võib teravilja ikaldumisest saadud kahju osutuda nii suureks, et sügisel ootab talu pankrot.
Nende viieteist talupidaja suhtes ei käitu riik õiglaselt, kui otsustab ka sellel aastal võtta enda kanda põua tekitatud kahju hüvitamise. Saagikindlustusel kaoks igasugune mõte. Tõenäoliselt jätaksid ka need viisteist maatootjat järgmisel aastal saagi kindlustamata ja kasutaksid kindlustusmaksetele minevat raha muuks otstarbeks.
«Meie talumehed on liiga vähe peksa saanud, et õppust võtta. Hädades on süüdi organiseerimatus ja saamatus, mitte üks või teine valitsus,» ütles Läänemaal asuva Paju-Mihkli talu peremees Helgur Kaabel intervjuus Eesti Päevalehele. Kui kaitsetollide puudumises saab süüdistada valitsust ja poliitikuid, siis põua tekitatud kahjude kandmises ei saa talupidajad süüdistada kedagi teist peale iseenda.