Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüvitusfondi ähvardab erastamisraha kaotus
Hüvitusfondi nõukogu esimehe Jürgen Ligi hinnangul pole mõtet enam suunata erastamisest laekuvat raha fondi. «Vähemalt esialgu peaks see minema stabilisatsioonireservi,» lausus Ligi. «Otsused fondi edasise saatuse kohta tuleb teha veel selle aasta jooksul.»
Hüvitusfondi juhatuse esimehe Aare Tammemäe sõnul on fondi tuleviku osas kaks peamist võimalust. Kas jätkata tegevust erakapitalil põhineva investeerimisfondina või pensionifondina. «Mõlemad on head variandid ja kasutaksid ära olemasoleva meeskonna ja ajupotentsiaali,» ütles Tammemäe.
Tammemäe hinnangul saaks riik kasutada pärast obligatsioonide lunastamist fondi jäävat vara näiteks pensionireformi käivitamiskulude finantseerimiseks.
Fondi on juuni lõpu seisuga laekunud 1,5 mld krooni, fond on emiteerinud obligatsioone ligi 490 miljoni krooni eest. Seega peaks fond emiteerima veel ligi miljardi krooni ulatuses obligatsioone. Samas on rahandusministeeriumi andmete kohaselt kasutusarvetel ligi 3,1 mld EVP-krooni ehk turuväärtuses 992 mln Eesti krooni ning EVPde kokku korjamiseks pole Hüvitusfondil erastamisraha laekumine enam vajalik.
Viimaste obligatsioonide lunastustähtaeg on aastal 2002 ja enne seda fondi tegevuse lõpetamiseks tuleks Ligi väitel kõigi obligatsiooniomanike käest luba küsida.
Ligi sõnul pole tegevust lõpetaval fondil peagi enam vaja ka viit juhatuse liiget. Jõuludeks lõpevad praeguse juhatuse töölepingud.
Hüvitusfond teenis tänavu esimesel poolaastal 72,6 mln krooni kasumit, millest suurima osa andsid intressi- ja investeeringutulu.