Kes eelistab tööd, kes poliitilist karnevali

Täna arutatab riigikogu otsust abinõude kohta kriisi ületamiseks põllumajanduses. Vastuvõtmisel tähendaks see tolle kõigist maadest imporditavatele toidukaupadele, tänavusest oluliselt suuremaid otsetoetusi põllumeestele ja riiklikult kehtestatud kokkuostuhindu. Arutelu illustreerib maaelu kriisikomisjoni kokkukutsutud põllumeeste meeleavaldus Toompeal.

Äripäeva arvates ei peaks põllumajandust poputama kui mingit erilist nähtust. Tegemist on tavalise majandusharuga.

Läti ja Leedu on tollid ja toetused kehtestanud, põllumajanduse efektiivsuse näitajad on neil Eestist viletsamad. Traktorid tõkestavad maanteid sealgi. Järjest suuremaid subsiidiume nõudvad põllumehed pole võõras nähtus ka ELi riikides. Süües kasvab isu, ja kui kõik kriisikomisjoni nõuded täidetakski, ei lõpe meeleavaldused Toompeal ega raha nõudmine riigieelarvest.

Tõsi, põllumajandus on pika tasuvusajaga ja sõltuv ilmastikust. Suurim aga on põllumajanduse sõltuvus poliitikast.

Kui riik kehtestab tollid ja pumpab põllupidamisse üha enam toetusi, jääb põllumajandus ebaefektiivseks ja säilib ületootmine, mille tarbija ja maksumaksja peavad kinni maksma. Kinnistub turumajanduse jaoks veider mõiste -- miljarditesse ulatuv tulude puudujääk. Süllekukkunud rahast ei ütle ära keegi. Mullu võtsid n-ö solidaarsusest ikaldustoetuse vastu ka need põllumajandustootjad, kes seda ei vajanud.

Tänavu kindlustas saagi vaid 15 põllumeest. Lihtsam on riigilt nõuda (välja pressida), kui ise riske maandada. Seda, et otsetoetused ei toimi, on ajalugu juba näidanud.

Kuni põllumajandustoodete osas ületab pakkumine nõudmise, ei ole loota, et põllumehe sissetulek oluliselt suureneks. Ei sunni ka tollid piimavabrikante varumishinda tõstma.

Toetusteta-tollideta ähvardavat maainimesi sotsiaalne katastroof. Katastroof pidi tulema ka siis, kui erastati nõukogudeaegseid kolossettevõtteid. Tänavad aga ei täitunud protestivate töötutega.

Kriisitoimkonna nõudmiste täitmata jätmine kiirendab põllumajanduses toimuvaid protsesse. Nii karm, kui see ka ei ole, on Eestis põllumajandustootjaid liiga palju. Loomulik valik peab välja selekteerima elujõulised. Kõik põllumehed ei virise. Sealt veelahe lähebki. Kes eelistab tööd teha ja ka alternatiivseid tegevusalasid otsida, kes eelistab ettevõtlikkust siniseks uduks kutsuda ja täna Toompeal poliitilist karnevali korraldada.