Kes eelistab tööd, kes poliitilist karnevali

Tõsi, põllumajandus on pika tasuvusajaga ja sõltuv ilmastikust. Suurim aga on põllumajanduse sõltuvus poliitikast.

Kui riik kehtestab tollid ja pumpab põllupidamisse üha enam toetusi, jääb põllumajandus ebaefektiivseks ja säilib ületootmine, mille tarbija ja maksumaksja peavad kinni maksma. Kinnistub turumajanduse jaoks veider mõiste -- miljarditesse ulatuv tulude puudujääk. Süllekukkunud rahast ei ütle ära keegi. Mullu võtsid n-ö solidaarsusest ikaldustoetuse vastu ka need põllumajandustootjad, kes seda ei vajanud.

Tänavu kindlustas saagi vaid 15 põllumeest. Lihtsam on riigilt nõuda (välja pressida), kui ise riske maandada. Seda, et otsetoetused ei toimi, on ajalugu juba näidanud.

Kuni põllumajandustoodete osas ületab pakkumine nõudmise, ei ole loota, et põllumehe sissetulek oluliselt suureneks. Ei sunni ka tollid piimavabrikante varumishinda tõstma.

Toetusteta-tollideta ähvardavat maainimesi sotsiaalne katastroof. Katastroof pidi tulema ka siis, kui erastati nõukogudeaegseid kolossettevõtteid. Tänavad aga ei täitunud protestivate töötutega.

Kriisitoimkonna nõudmiste täitmata jätmine kiirendab põllumajanduses toimuvaid protsesse. Nii karm, kui see ka ei ole, on Eestis põllumajandustootjaid liiga palju. Loomulik valik peab välja selekteerima elujõulised. Kõik põllumehed ei virise. Sealt veelahe lähebki. Kes eelistab tööd teha ja ka alternatiivseid tegevusalasid otsida, kes eelistab ettevõtlikkust siniseks uduks kutsuda ja täna Toompeal poliitilist karnevali korraldada.