Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reserve puudu saja miljoni eest
Kindlustusinspektsiooni peadirektori asetäitja Kaido Tropp ütles, et nendele seltsidele on saadetud ettekirjutus. «Kui nad ettekirjutuse täidavad, siis läheb kõik vaikselt, aga kui korda ei saa, siis järgnevad sanktsioonid,» rääkis ta. Tropp märkis, et seadusenõuet mitte täitvalt seltsilt võetakse ära kindlustuslitsents.
AB Elukindlustuse pearaamatupidaja Kersti Remme ütles, et seltsil peaks investeeringuid olema 41 miljoni katteks. «Meil on need investeeringud olemas, aga kindlustusinspektsioon aktsepteerib sealt alla 10 miljoni krooni eest väärtpabereid, ülejäänu on kindlustusinspektsiooni jaoks nagu õhk,» rääkis ta.
Remme nentis, et enne 31. augustit, kui AB peaks saama uue investori, midagi seltsi investeerimisportfellis ei muutu. «Tuleb uus investor, siis ta ostab uued sobivad paberid. Kindlustusinspektsioon teab, et siin enne midagi ei juhtu,» ütles Remme.
AB Kindlustusgrupi avalike suhete konsultant Margus Mets nentis, et gruppi kuuluval ASA Kindlustusel on kindlasti probleeme kindlustusseaduse muudatuse täitmisega. «See on peapõhjus, miks uut investorit otsitakse,» sõnas ta. Metsa sõnul ei saa ta öelda, kui suures summas ASA peab investeeringuid välja vahetama, sest ASA on börsiettevõte.
Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse ASi pearaamatupidaja Terje Trutsi kinnitas, et selts pole kindlustusinspektsiooni käest ettekirjutust saanud, aga selts peab uue seadusemuudatuse täitmiseks müüma umbes 20 miljoni krooni eest Saksamaa valitsuse võlakirju.
Seesam Elukindlustuse pearaamatupidaja Ave Suurkütt ütles, et seltsil on investeeringute struktuuriga probleeme ja ümber on vaja paigutada veel ligikaudu pool miljonit krooni.
Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp tunnistas, et seltsile on tehtud ettekirjutus, sest seltsi reservide katteks moodustatud investeeringute portfell ei vasta seadusele.
Tema sõnul on seltsil investeeringuid reservide katteks üle nõutava piiri, kuid kõik investeeringud ei ole seadusega lubatud proportsioonides. Näiteks ei tohi kindlustusfirma portfellis olla kinnisvaraobjekti, mille maksumus moodustaks üle 10 protsendi seltsi investeeringutest, aga Hansa Kindlustuse omanduses oleva endise Eesti Kindlustuse peahoone Valli 4 väärtus ületab kümnendiku seltsi portfelli väärtusest.
Potisepa kinnitusel on seltsil seaduslikku reservide kattevara puudu ligikaudu 18 miljoni krooni eest. Seltsi portfell saab korda Läti tütarfirma müügi teostumisel. Kui müügitehing luhtub, müüb selts osa väärtpaberitest, lisas Potisepp.
Nordika Kindlustuse peadirektor Jürgen Vester ütles, et selts peab 14 miljoni eest investeeritud reserve restruktureerima. «See on hommikune seis, võib-olla on praeguseks juba poole vähem restruktureerida,» täpsustas Vester. Tema sõnul muudetakse investeeringuteportfell seadusele vastavaks lähipäevadel.
Ülejäänud Eesti kindlustusseltsidest kinnitati, et nende portfellid vastavad seadusele.
Autor: Siim Saidla