Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eksportijad saavad garantii
Majandusministeeriumi väliskaubanduse arengu talituse juhataja Eke-Merike Pärtel ei näe määruse vastuvõtmisel takistusi. «Sellekohane seadus on juba kevadel vastu võetud, millega on põhimõtteline otsus langetatud,» lisas ta.
Riik on esialgu valmis garanteerima võimalikke lepingukahjusid kokku kuni 300 miljoni krooni eest, mis katab kolm protsenti Eesti ekspordimahust. «Mujal on garantiiga kaetud kuni 20 protsenti riigi ekspordimahust,» ütles Pärtel.
«Suurema garantiide mahuga poleks seadus üldse läbi läinud,» väitis Pärtel. «See oli poliitiline kompromiss.»
Pärtel avaldas arvamust, et suuremad eksportijad tõenäoliselt garantiid taotlema ei hakka, sest maksimaalne pakutav garantii on 30 miljonile kroonile. «Suurematele lepingutele garantii andmine otsustatakse valitsuse otsusega,» lisas ta.
Ekspordi krediteerimise ja garanteerimise sihtasutuse osakonnajuhataja Ants Juhvelt ütles, et kui valitsus võtab 31. augustil määruse vastu, saab esimesed garantiid välja anda oktoobris. Juhvelti sõnul tunnevad ettevõtjad ekspordigarantiide vastu suurt huvi.
Vannitootja Balteco pearaamatupidaja Neeme Välja ütles, et nende firma on garantiist huvitatud. «See oleks lisavõimalus,» ütles Välja. Tema sõnul on firma garantii vastu juba huvi tundnud.
Garantiilepingu sõlmimisel peab ettevõtja maksma ekspordi krediteerimise sihtasutusele lepingutasu, mis sõltub firma müügitehingu riskantsusest. «Esialgu oleme rääkinud 0,4-3 protsendi suurusest lepingutasust,» kinnitas Eke-Merike Pärtel.
Ants Juhvelt selgitas, et sihtasutusega lepingu sõlminud ettevõttele makstakse kuni 70 protsenti ebaõnnestunud tehingu mahust kinni. Ta tõi näite, et kui firma valmistab laudu ja müüb neid välismaale ning partner läheb pankrotti, maksab ekspordi krediteerimise sihtasutus firmale kuni 70 protsenti saamata jäänud lepingusummast välja.
Eesti ekspordi krediteerimise ja garanteerimise sihtasutus on tegelnud seni peamiselt laenuandmisega ettevõtjatele. «Oleme mõned aastad tagasi andnud katsetamiseks paar garantiid,» lausus Juhvelt. «Need projektid õnnestusid.»
Ekspordi krediteerimise sihtasutuse nõukogu esimees Signe Ratso ütles, et sihtasutuse juures pole seni tegevust alustanud kaks aastat tagasi registreeritud AS Ekspordikrediit, mis pidi hakkama tegelema eksportijate garantiide projektidega. Ratso sõnul kuulub ettevõte likvideerimisele, sest sama tegevusega võib ekspordi riikliku garanteerimise seaduse kohaselt tegelda ka sihtasutus.
Autor: Siim Saidla