23 august 1999

Reform kolme aastaga

Riigieelarve kärbete ja jätkuva kokkuhoiuvajadusega seoses on taas päevakorda tõusnud haldusreform. Enim on selle käivitamise vajadusest rääkinud siseminister Jüri Mõis, majandusanalüütik Hardo Pajula ja rahandusministri nõunik Ants Leemets.

Äripäeva arvates tuleb valitsusel seada endale eesmärgiks lõpetada haldusreform kohalike omavalitsuste tasandil kolme aasta pärast, ministeeriumide ja maakondade tasandil aastaks 2001.

Jüri Mõisa sõnul pole Eestis kunagi õnnestunud maksumaksjailt keskvalitsuse eelarvesse rohkem koguda kui 16 miljardit krooni. Eelarve kulude poolt on aga viimase ajani vaid paisutatud.

Haldusreformist on jutustatud juba hulk aastaid ja rohkem või vähem radikaalseid ettepanekuid tehtud, käima ei ole ta läinud. Ministeeriumide-maavalitsuste hulk on endine. Ühinenud on üksikud vallad. Kes on deklareerinud, et ongi nõus ühinema, vaidlevad detailide üle.

Võimu kaugenemine rahvast, taastsentraliseerimine, osa piirkondade kolgastumine on põhilised kartused haldusreformi ees. Rääkimata bürokraatia alalhoiuinstinktist. Samas on n-ö isemajandavaid valdu Eestis vaid käputäis. Kunagine reform käis peaaegu et põhimõttel mida rohkem, seda uhkem. Valdu sai rohkemgi, kui oli külanõukogusid, paljudes neist on peamine tööandja vallavalitsus ja seegi elab põhiliselt riigi dotatsioonist. Suuremad omavalitsused on rahaliselt võimsamad ja iseseisvamad.

Kohalike omavalitsuste valimised on varsti käes. Lihtsaim on alustada maavalitsuste kui otseselt keskvalitsuse struktuuride ühendamisest. Üle vaadata üksteist dubleerivate riigiasutuste ja maavalitsuste osakondade funktsioonid, ka maavanemate hulk ja roll. Pahatihti kipub viimane osalema vaid siin-seal lintide lõikamises ja mõne valitsuse väljasõiduistungi korraldamises. Keerukas ei tohiks olla ka politseiprefektuuride, haigekassade ja teiste taoliste struktuuride arvu vähendamine, edasi tuleksid linnad ja neid ümbritsevad rõngasvallad. Ja siis ülejäänud vallad. Selge on see, et altpoolt initsiatiivi ei tule. Reformimist tuleb alustada ülevalt ja teha seda resoluutselt. Iseenesest ei sünni midagi.

Siseminister leiab, et Eestis ei ole põhimõttelisi eriarvamusi, mida teha, on vaid raske leida mootor, mis protsessi käivitab.

Enne parlamendivalimisi oli vähemasti Reformierakonna potentsiaalsete ministrite nimekirjas ka riigireformiministri koht. Hääli tuli vähevõitu ja koht jäi loomata. Ent valitsuses on regionaalminister ja siseminister. Neil kahel on võimalus end ajalukku kirjutada haldusreformi käivitamise ja, miks mitte, ka lõpuleviimisega. Kohalike omavalitsuste reformi lõpuni on kolm aastat (vastutav Toivo Asmer), maavalitsuste ja ministeeriumidega saab alustada kohe (vastutav Jüri Mõis).

Hetkel kuum