Lugupeetud toimetus. Pöördun teie poole seoses Äripäevas nr 144 (19.08.99) avaldatud artikliga «Sonera võitlus Eesti Telefoniga on vähemalt selleks korraks läbi».
Vaatamata artiklis toodud üldiste faktide õigsusele on artikli autor Indrek Kald oma järelduses jõudnud väga eksitava tõlgenduseni, mille avaldamine teie lehes on kahetsusväärselt desinformeeriv ning võib tekitada segadust artiklis esitatud osapoolte vahel.
Indrek Kald kirjutab: «Artamixi (tegelikult Artamax: kirja autori parandus) ja Superteli koostöö on huvitav ühe nüansi poolest. Nimelt juhib Artamixi juht Andres Peets ka sidefirmat Reveko. Pool Revekost kuulub omakorda Eesti Telefoni suurosanikule Soome Sonerale. Nii selgub, et Sonera pakkus Artamixi ja Superteli kaudu Eestis konkurentsi oma teisele tütarfirmale Eesti Telefonile.»
Kuigi faktid Andres Peetsi osalemise kohta eri äriühingutes on õiged, on nende põhjal tehtud järeldus Sonera osalemise kohta konkurentsi pakkumisel Eesti Telefonile kahetsusväärselt vale.
Kummalisel kombel on ühe füüsilise isiku seotus eri firmadega andnud inspiratsiooni näha mingeid kaugeleulatuvaid seoseid ja peenet mängu varemgi ning analoogseid spekulatsioone teljel Reveko-Supertel-Artamax-Sonera-Eesti Telefon on esinenud ka teistes trükiväljaannetes ja elektroonilises meedias.
Samuti ei ole õige omistada Reveko Telekomile oma osa «võitluses Eesti Telefoniga», teatades, et Supertel pakub oma teenust läbi Reveko (Äripäev 21.06.99).
Kuna Äripäeva puhul on peale võimsa ühiskondliku arvamuse kujundamise instrumendi tegemist ka olulise majandusinfo kanaliga, kasutan juhust takistamaks väärinfo edasist kasutamist ja juhin tähelepanu järgmisele:
1) Sonera ei oma firmadega Artamax ja Supertel mingeid majanduslikke ega õiguslikke suhteid ega saa seetõttu kuidagi eespool mainitud firmade kaudu pakkuda konkurentsi aktsiaseltsile Eesti Telefon;
2) Reveko Telekom on telekommunikatsiooniseadmete müümise ja paigaldamisega tegelev firma. Seega ei konkureeri Reveko Eesti Telefoniga telefoniteenuste operaatorturul ega võimalda seda enda kaudu ka kolmandatele isikutele;
3) osalemine ettevõtluses on Eestis täiesti vaba. Tegutsedes ausalt, ettevõtte põhikirja kohaselt ning jälgides osanike vahel sõlmitud lepinguid, võib iga füüsiline isik, vältides ärihuvide konflikti, osaleda omaniku ja juhina nii mitmes äriühingus, kui jaksab.