Siim Kallas esitab eelarve katteallikad

Järgmise aasta riigieelarvesse tekib uue tulumaksuseaduse rakendamisega 1,5 miljardi kroonine auk, millest kate on senini leidmata 440 miljonile kroonile.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul valmisid arvutused 440 miljonile kroonile katte leidmiseks eile õhtuks, kuid avalikustatakse need täna pärast valitsuse istungit, sest mitu kärbet vajab poliitilist otsust.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul valmib riigieelarve lõplik variant alles septembri keskpaigaks. 13. septembriks kohtuvad kolmikliidu fraktsioonide esindajad kõigi ministritega ja arutavad põhjalikult läbi nende haldusala prioriteedid. Ministeeriumid peavad oma kulusid kärpima keskmiselt 2 protsenti. Osa kärpeid tuleb investeeringute külmutamisest või vähendamisest.

«Seni oleme fraktsioonis kohtunud siseminister Jüri Mõisaga ja tema suurim küsimus oli politseinike palgatõus,» lausus Jürgenson. «See võib toimuda koondamiste arvel.»

Sama võib juhtuda ka õpetajate palgatõusuga, kuigi Jürgensoni sõnul pole pedagoogide koondamist veel nii otseselt arutatud.

Koalitsioon pole veel eraldi arutanud võimalust suunata osa Eesti Panga kasumist riigieelarvesse. Jürgenson märkis, et tema isiklikult seda ei toeta.

Kaitsetollide kehtestamisest loodab rahandusministeerium lisalaekumist kuni 350 miljonit krooni, kuid Jürgensoni hinnangul on see liiga optimistlik prognoos. «20protsendiliste tollilagedega peaks käive kolmandatest riikidest piiril olema 5 miljonit krooni iga päev, « nentis Jürgenson.

Rahandusminister Siim Kallas on varem kinnitanud, et tehtud arvestuste põhjal ei teki riigieelarve täitumisega probleeme ja ka maksuameti peadirektor Aivar Sõerd pidas kavandatud laekumisi reaalseteks.

Olemasolevate arvutuste kohaselt laekub järgmisel aastal riigieelarvesse ettevõtte tulumaksu järgmisel aastal 476 mln krooni, millest 260 mln tuleb tänavu tehtud avansilistest maksetest ja ülejäänu moodustavad tagasiarvestused ning tulumaks dividendidelt ja erisoodustustelt. Suurendatud on ka aktsiiside laekumist 17,5 mln krooni võrra 3,69 mld kroonini.