• Jaga lugu:

    Siim Kallas esitab eelarve katteallikad

    Järgmise aasta riigieelarvesse tekib uue tulumaksuseaduse rakendamisega 1,5 miljardi kroonine auk, millest kate on senini leidmata 440 miljonile kroonile.
    Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul valmisid arvutused 440 miljonile kroonile katte leidmiseks eile õhtuks, kuid avalikustatakse need täna pärast valitsuse istungit, sest mitu kärbet vajab poliitilist otsust.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul valmib riigieelarve lõplik variant alles septembri keskpaigaks. 13. septembriks kohtuvad kolmikliidu fraktsioonide esindajad kõigi ministritega ja arutavad põhjalikult läbi nende haldusala prioriteedid. Ministeeriumid peavad oma kulusid kärpima keskmiselt 2 protsenti. Osa kärpeid tuleb investeeringute külmutamisest või vähendamisest.
    «Seni oleme fraktsioonis kohtunud siseminister Jüri Mõisaga ja tema suurim küsimus oli politseinike palgatõus,» lausus Jürgenson. «See võib toimuda koondamiste arvel.»
    Sama võib juhtuda ka õpetajate palgatõusuga, kuigi Jürgensoni sõnul pole pedagoogide koondamist veel nii otseselt arutatud.
    Koalitsioon pole veel eraldi arutanud võimalust suunata osa Eesti Panga kasumist riigieelarvesse. Jürgenson märkis, et tema isiklikult seda ei toeta.
    Kaitsetollide kehtestamisest loodab rahandusministeerium lisalaekumist kuni 350 miljonit krooni, kuid Jürgensoni hinnangul on see liiga optimistlik prognoos. «20protsendiliste tollilagedega peaks käive kolmandatest riikidest piiril olema 5 miljonit krooni iga päev, « nentis Jürgenson.
    Rahandusminister Siim Kallas on varem kinnitanud, et tehtud arvestuste põhjal ei teki riigieelarve täitumisega probleeme ja ka maksuameti peadirektor Aivar Sõerd pidas kavandatud laekumisi reaalseteks.
    Olemasolevate arvutuste kohaselt laekub järgmisel aastal riigieelarvesse ettevõtte tulumaksu järgmisel aastal 476 mln krooni, millest 260 mln tuleb tänavu tehtud avansilistest maksetest ja ülejäänu moodustavad tagasiarvestused ning tulumaks dividendidelt ja erisoodustustelt. Suurendatud on ka aktsiiside laekumist 17,5 mln krooni võrra 3,69 mld kroonini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.