Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võrkturunduses on selged kulud
Enim sobib võrkturundus neile, kellel on midagi uut ja huvitavat pakkuda, kuid jõuliseks turuletulekuks puuduvad ressursid. Kaup või teenus ei tohi olla väga kallis või kui on, siis peaks võrkturunduse kaudu toimuma ainult kliendikontakti vahendamine mitte ostu-müügitehing.
Võrkturundus ei sobi ka väga odavatele kaupadele-teenustele, kuna selle kaudu teenitav müügikate on liiga pisike, mis omakorda ei motiveeri edasimüüjaid. Võrkturunduse kasutamisel tuleb kindlasti mõelda, milline on konkureeriva teenuse-kauba seis turul: ei ole mõtet hakata müüma supermarketites müüdavaid igapäevakaupu.
Võrkturunduse rakendamise eeltingimus on piisav turupotentsiaal: meie regioonis võiks võrkturunduse täiemahuliseks ja pikaajaliseks rakendamiseks vaadelda Balti riike kui ühtset tururuumi. Ainult Eesti jaoks täismahulist võrkturundusskeemi üles ehitada ei ole mõtet, küll aga võib teha väikseid ja lühiajalisi skeeme.
Teine vältimatu eeltingimus on, et teenus-toode peaks olema tarbijale uudne või tutvustamist vajav ja kindlasti omama garanteeritud tarbimisväärtust: ei ole mõtet kasutada võrkturundust toiduainete (igapäevaste) või loteriipiletite müügil, küll aga on otstarbekas kasutada seda infotehnoloogiliste lahenduste (kodutarbijad) ja finantstoodete (eraisikud) turustamisel.
Võrkturunduse ohjamise juures on kaks võimalust: teha seda ise või osta teenust võrkturundusega tegeleva firma käest. Esimesel juhul tuleb arvestada suhteliselt suure alginvesteeringuga (eeldusel, et tehakse täismahuline skeem).
Teisel juhul tehakse kogu töö kuni võrkturundusskeemi infotehnoloogilise haldamiseni välja ettevõtte eest ära.
Võrkturunduse käigus- hoidmiseks on vaja arvestada põhiliselt selle osa rahaga, mida firma on valmis maksma teenuse-toote komisjonideks. Seega on kulutused väga selged. Kaudsed kulud on suhteliselt pisikesed, kuna väga suurt edasimüüjate hulka on võimalik hallata korraliku infotehnoloogilise baasi ja spetsialistide olemasolu korral väikeste kulutustega.
Võrkturunduse üks põhilistest fenomenidest ongi selles, et firma kureeritavat ja väljamõeldud ning pakutud oskusteavet(frantsiisi) kannavad edasi üksikisikust ettevõtjad, kes maksavad selle «frantsiisi» levitamisega seonduva kulu. Tänu selgetele kuludele on nende kontrollimine kerge.
Tähelepanuks on põhjust, kui võrkturundusskeemi ei tule uusi liitujaid, teenuse-kauba käive väheneb või kulud süsteemi haldamisele on liiga suured ja tulem müügist ei rahulda ettevõtet. Sellistel juhtudel võib viga olla tootes-teenuses, vales tasustamissüsteemis (komisjonitasu jagatakse valedel alustel) või ka vales süsteemijuhtimises -- kõigil juhtudel tuleb analüüsida olukorda ja vajadusel kasutada spetsialiste. Oluline on, et viga ei tehtaks võrkturunduse käivitamisetapil.