Saksamaa lööb korralikkusega

Neist ühe välisseina külge on monteeritud suur USA kosmosesüstiku mudel ning eemalt vaadates jääb mulje, et iga hetk sööstab süstik pilvelõhkujat stardiplatvormina kasutades kõrgustesse.

Turist ei pruugi aga Frankfurdis ainult elu helgemat poolt näha. Linnas ringi sõites möödusin USA diplomaatilise esinduse hoonetest, mille esise tänavalõigu oli politsei okastraadiga sulgenud, sama pilt kordus ka vähemuste linnajaos. Frankfurt on pigem rahvusvaheline kui Saksa linn -- iga kolmas elanik on seal võõramaalane.

Palju turiste käib Frankfurdist lõuna pool väikelinnades. Mitmed linnakesed on orienteeritud turistide teenindamisele ja elanike põhiline sissetulek tuleb väliskülalistelt. Eriti palju kohtab suvel Euroopa südames ülemereturiste Ameerikast ja Jaapanist. Ka sildid tänavatel ja suveniiripoodides on nii mõneski kohas paralleelselt saksa keelega ka inglis- ning isegi jaapanikeelsed.

Köitev huviobjekt on väikeste Saksa linnade kett, mis jääb Romantiliseks Teeks nimetatava turismimarsruudi äärde. Saades alguse Frankfurdist sajakonna kilomeetri kaugusel asuvast Würzburgist, kulgeb tee läbi Rothenburgi, Nördlingeni, Augsburgi jt linnade ning külade lõunasse Austria piirini välja. Ühiseks nimetajaks lisaks korda tehtud lossidele ja muudele vaatamisväärsustele on linnakestel sarnane ümbritsev loodus. Mägedes kasvatatakse viinamarju ja paljudes linnades on veinitehased, kus turistidki õndsa joogi valmistamise saladustesse pühendatakse. Selge muidugi, et mitte kõigisse saladustesse. Läbi suve peetakse paljudes n-ö veinilinnades veinifestivale.

Kohaliku toodangu degusteerimine veinikeldris on kättesaadav igale selleks soovi avaldavale turistile. Sama lugu on õlletehastega, mida peaks leiduma igas endast lugupidavas linnas. Ajaloo hõngu on kesvamärjukese joomisel tunda küll, kuna pea kõikide kohalike õllede kohta on õlleklaasi alusel esmaseks valmistamisajaks kirjutatud aastanumber, mis jääb 14. või 15. sajandisse. Võrdluseks meenub kohe Saku õlletehas, mis reklaamib end aastaga 1819.

Maini jõe ääres asuv Würzburg on kuulus selle poolest, et just selles linnas avastas hilisem Nobeli preemia laureaat, füüsik Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal röntgenkiired. Teadlase elupaika tähistab tahvel tema majal, laboris asub nüüd muuseum.

Tartust veidi suurema linna südames asub ÜRO maailmapärandi nimistusse kuuluv kirikuvürsti palee, mis valmis 18. sajandi keskel. Palees asuva laemaali detailiga on kaunistatud Saksa 50margane.

Würzburgist lõunasse jääb Tauberi jõe äärne endine vabalinn Rothenburg. 12 000 elanikuga linnake on orienteeritud turistide teenindamisele. Igas teises majas on hotell, kauplus või söögikoht. Hooned ja aiad on piinlikult korras. Rothenburgis asuv kriminaalmuuseum reklaamib end lausega «Tuhat aastat Euroopa õigusajalugu ühe katuse all».