Komisjon selgunud

Uue komisjoni vastu on lubanud hääletada 36 Briti konservatiivi, kes protestivad nelja endise komisjoniliikme ametissejäämise vastu. Vastu on ilmselt ka 43 Saksa kristlikku demokraati, kes taotlesid, et Saksamaa roheline esindaja Michaele Schreyer vahetataks nende erakonna liikme vastu, mida aga ei juhtunud.

Uutest kandidaatidest tekitas parlamendis enim vaidlusi kahe mehe, belglase Philippe Busquini ja prantslase Pascal Lamy kandidatuur. Ehkki esimene on hea mainega poliitik, pannakse talle pahaks skandaalidesse mässitud Belgia valitsuskoalitsiooni kuulumist. Lamy töötas aga üheksa aastat EK esimehe Jacques Delorsi alluvuses, s.o ajal, mil said alguse eelmise komisjoni tagasiastumiseni viinud skandaalid.

Viimasena oli küsitlustules britt Neil Kinnock, kes saab EK esimehe Romano Prodi asetäitjaks ja kelle raskeks ülesandeks kujuneb Euroopa Komisjoni reformimine ning EK ja Euroopa Parlamendi usalduslike suhete taastamine. Seda ülesannet aitab tal täita Romano Prodi viiepunktiline programm, mille parlament eelmisel nädalal hästi vastu võttis. Programmi kohaselt on EK liikmed kohustatud vajaduse korral ilmuma parlamendi ette aru andma, samuti lubavad nad arvestada seaduseelnõude koostamisel parlamendi ettepanekutega, kaaluda EK üksikliikmete tagasiastumist, kui parlamendi nõue on põhjendatud, teha ELi institutsioonide põhjaliku reformi ja hoida parlamenti kõigega kursis.

Mainitud muudatuste tulemusena muutuvad ELi komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahelised võimusuhted ning tekivad eeldused Euroopa poliitilise liidu loomiseks, sest nii parlament kui ka komisjon on valmis poliitilises integratsioonis kaugemale minema kui valitsused (nõukogu on valitsusliikmete organ).

ELi laienemise eest hakkab komisjonis vastutama sakslane Günter Verheugen. Parlamendis kõneldes avaldas ta lootust, et peagi saab määrata kindlaks laienemistähtajad. Ta rõhutas, et järgmine valitsustevaheline konverents peab ELi institutsioonide reformid lõpule viima 2002. aasta lõpuks, sõltumata laienemise kiirusest.

Siseturu volinikuks kandideeriv 66aastane hollandlane Frits Bolkenstein, kes on endine Shelli tegevjuht ja praegune liberaalse internatsionaali esimees, ütles oma esinemises, et Euroopa finantsteenuste turust on aeg teha tõeline siseturg. Programm on valmis, vaja on see ainult ellu viia. Bolkenstein pidas vajalikuks ka riikide käibemaksu ja aktsiisi ühtlustamist.

Ettevõtlus- ja infoühiskonna volinikuks pürgiv Erkki Liikanen käsitles samuti maksude küsimust, soovides tõsta energia- ja keskkonnamaksu, et saaks alandada tööjõu kaudseid kulusid ja parandada tööhõivet. Liikaneni sõnul on Euroopal kõige rohkem viis aastat aega uue ettevõtluskultuuri loomiseks.

Ta võrdles USA ja Euroopa ettevõtlust: kui eurooplased investeerivad masinatesse, siis USAs laiendavad firmad tootmisbaasi. Kui USAs võtab firma asutamine aega 1,5 nädalat ja maksab 500 eurot, siis Euroopas kulub selleks märksa rohkem aega ja kuni 16 000 eurot.

Autor: ÄP