Peep Sooman • 8 september 1999

Merko lohakusest põhjustatud õnnetus tõi kaasa leebe trahvi

Eelmisel neljapäeval vigastatud 71aastane vanaproua on reie-, rang- ja küünarvarreluumurru, pea-, näopõrutuse ja ajuvapustusega haiglas. Tema taastumine vältab vähemalt neli kuud. Reieluu paikasaamiseks tehti naisele operatsioon.

Samal sündmuskohal, Stockmanni juurdeehitusel kukkus pühapäeval möödakäijale pähe betoonisegu.

Merko Ehituse põhjustatud õnnetusjuhtumid Stockmanni kaubamaja ehitustöödel vallandavad põhjaliku ehitusobjektide uurimise. Raskemate rikkumiste korral ähvardab Merkot kvaliteedisertifikaadist ilmajäämine.

Merko Ehitusele ISO 9001 kvaliteedisertifikaadi väljastanud Bureau Veritas Quality Internationali juhtaudiitor Tiit Hindreus ütles, et esmapilgul jätavad Stockmanni kaubamaja ehitusel juhtunud õnnetused kehva tunde. «Kõike tuleb veel põhjalikult uurida. Kui süsteemis on vigu, siis kaugemas perspektiivis võib ehitusfirmat ohustada sertifikaadist ilmajäämine,» sõnas Hindreus. Sertifikaadibüroo teeb iga poole aasta järel kontrollauditi, vigade korral on sertifitseeritud ettevõttel võimalus neid parandada kolm kuud. Hindreuse sõnul on võimalik, et umbes üheksa kuu pärast võib Merko parandamata süsteemivigade korral sertifikaadist ilma jääda.

ISO 9002 sertifikaadiga ventilatsiooni- ja sanitaartehniliste töödega tegelev firma AS Hiieko kvaliteedijuht Küllike Lilienberg leidis, et kvaliteeditunnistusega ehitusettevõte peaks ohutuse vallas esile kerkivaid probleeme ette nägema. «Ehkki täielikult ei saa välistada mitte midagi, peaks Merko töötajatel olema piisavalt kogemusi, et riskid miinimumini viia,» sõnas Lilienberg. «Stockmanni ehitusel juhtunud õnnetuste tõttu poleks vaja Merkolt kohe sertifikaati ära võtta, kuid sertifitseerimisfirma peaks situatsiooni hoopis teise pilguga vaatama küll,» ütles ta.

Tallinna ja Harju tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall ütles, et Stockmanni kaubamaja laiendustöödel juhtunud õnnetused annavad impulsi korraldada ehitusobjektidel tihedam kontroll. Loomulikult jälgime hoolega ka Merko tegemisi, kinnitas Kiviall. «Esimene etapp on sügisel, siis on kontroll pigem soovitusliku laadiga,» sõnas ta. «Loodetavasti võetakse järgmise etapi alguseks kevadel vastu määrus ehitusplatsi ohutusnõuete kohta. Siis on kevadine kontroll juba järelevalve funktsiooniga,» rääkis Kiviall.

«Merko Ehitus nende õnnetuste tõttu siiski meie nn musta nimekirja ei satu, kuna üldiselt on seal professionaalsed töötajad,» rääkis Kiviall. Tema sõnul on tööinspektsioonis halvas valguses näiteks ehitusfirmad Langeproon AS, milles on halb töökorraldus ning kehv seaduste ja õigusaktide tundmine, Renover Ehitus AS, kus suhtutakse halvasti töötajatesse, ning lühikese ajaga kaks rasket õnnetust tekitanud Harju Ehituse AS.

Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link tunnistas, et tellijad kiirustavad pahatihti ehitajat tagant, nii et need peavad korraldama töö mitmes vahetuses ja sageli väga kitsastes tingimustes. Stockmanni kaubamaja suguse suure käibega ettevõtte puhul ei saa tegevust seisma panna, aga tegutseval objektil töötades tuleb alati arvestada lisariskidega. Sama kehtib Linki hinnangul ka teede ehitamisel, mil sõidukite liiklus on paratamatult häiritud.

Ohte tuleb osata ette näha ja nendeks valmis olla. Paljudel juhtudel jätab soovida lihtsalt inimeste töökultuur, märkis Link. Tema hinnangul tuleks edaspidi märksa enam pöörata tähelepanu väljaspool konkreetset ehitusplatsi olevatele riskifaktoritele, eriti kui tegu on töötava objektiga.

Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse hinnangul langes paneel jalakäija pihta seetõttu, et asfalt andis järele toestikule, millele paneel oli asetatud. «Tegu oli tavalise õnnetusjuhtumiga ja kui see poleks juhtunud Stockmanni ehitusel, ei kirjutaks sellest keegi,» leidis ta. Ehitada nii, et segu maha ei lähe või tolmu ja müra ei teki, pole tema sõnul võimalik. Töötavast objektist suuremaks riskiteguriks pidas ta seejuures elava liiklusega peatänava ääres paiknemist.

Annus ütles, et Merko on valmis kõik õnnetusega seotud kahjud korvama. Paneeli tõttu kannatada saanud naise omastega on selles suhtes kokku lepitud. Ehitaja kahju ei kanna, sest vastutus on kindlustusfirmas kindlustatud.

«Üritame teha oma tööd nii, et midagi taolist ei saaks juhtuda, aga ebasoodsate asjaolude kokkusattumise eest pole keegi kaitstud,» nentis ehitusfirma juht.

Annuse hinnangul pole kõnealuse objektiga kiirem kui teistega ja kedagi ei sunnita seal üle normi töötama. Ebatõenäolisi tähtaegu korralikud ehitusfirmad tema sõnul tellijale ei luba.

Töökeskkonna ja tööohutuse seaduse muudatused, mis hakkasid kehtima augustist, näevad ette enne ehitusega alustamist riskianalüüsi tegemist. Selle käigus nähakse muu hulgas ette materjali ladustamise kohad. Seega oleks pidanud Merko Ehitus enne paneelide ladustamist nende alla jääva pinnase üle kontrollima.

Eesti Ehitus OÜ tööohutuse spetsialist Neeme Kase leidis, et Merko Ehituse trahvimine on täiesti õigustatud. «Eks põhivastutus langeb ikka sellele, kes õnnetuse vahetult põhjustab,» ütles Kase. «Sellist luksust, et inimene betooniga pihta saab, ei saa lubada endale ükski ehitusfirma,» rääkis Kase. «Võib-olla oli objektil juhtimisvigu, aga ladustamiskoht tuleks ikka enne hoolikalt üle vaadata,» sõnas Kase. Tema sõnul on Eesti Ehituses juhtunud samuti õnnetust, mis lõppesid paari luumurruga.

Stockmanni Kaubamaja direktor Pentti Korhonen hindas juhtunu väga ebameeldivaks. »Tegemist on sedalaadi õnnetustega, mis poleks tohtinud kunagi aset leida,» märkis ta, lisades, et on ehitajaga toimunut põhjalikult arutanud. Ehitaja lubas teha kõik endast oleneva, et midagi taolist enam ei juhtuks. Külastajate arv vähenes kaubamajas direktori sõnul parkla sulgemise tõttu. Pärast parkimismaja esimese korruse valmimist augusti lõpul on aga klientide arv taas suurenenud.

Õnnetusjuhtumite järel pole külastajate arvu vähenemist Korhoneni väitel täheldatud.

Hetkel kuum