Käo ja Luman sihivad raudteed

«Teisi nii suuri ettevõtteid Eestis enam erastamisele ei tule ning eestlaste kompetentsus vastab nii suurte ettevõtete juhtimisnõuetele,» ütles ASi Norma Grupp nõukogu esimees Jüri Käo.

Käo ütles, et pooldab ettevõtjate diskussiooni raudtee erastamisviisi üle, sest ei pea varem välja pakutud varianti müüa aktsiad eelläbirääkimistega pakkumise teel ainuõigeks. «Eesti Raudtee erastamiseks sobib võib-olla kombinatsioon aktsiate müügist ja kontsessioonist,» selgitas Käo.

Käo sõnul tuleks raudtee erastamisel vältida liiga suurt investeeerimiskohustust, et ära hoida veotariifide tõusu.

Käo lisas, et ta ei saa raudtee erastamisel osalemise plaane ja võimalikke partnereid lähemalt tutvustada, sest pole lõplikku otsust langetanud. «Huvitatud on Eesti suurettevõtted ja pangad,» lisas ta. Käo välistas Vene kapitali kaasamise. «Venelased pole tõenäoliselt Eesti Raudteesse investeerimisest huvitatud, sest neil on mõjusamad hoovad meie mõjutamiseks,» selgitas ta.

Koos Pakterminali juhi Aadu Luukase ja Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni presidendi Riivo Sinijärvega Briti-USA projekti Baltic Rail Service huve kaitsev endine Tallinna Panga juht Guido Sammelselg ütles, et Eesti kapitali sildi all esinejatelt tuleb võrdselt konkurentidega nõuda suurt läbipaistvust. «Kui nn Eesti ettevõtjad Eesti Raudtee erastamiskonkursi võidavad, peavad nad niikuinii kaasama strateegilise investori välismaalt,» selgitas Sammelselg.

Sammelselg ütles, et ta ootab erastamisagentuurilt raudtee erastamiseks võimalikult selget varianti.

«Näiteks aktsiate müük või aktsiakapitali laiendamine on sisuliselt võrdsed ja selged,» ütles ta. «Kui riik valib oma osaluse suurendamiseks mingisuguse kombinatsiooni kontsessiooniga, siis võib olukord ebamääraseks muutuda.»

Erastamisagentuuri nõukogus Keskerakonna seisukohti esindav Liina Tõnisson ütles, et riigikogu opositsioon algatab Eesti Raudtee erastamise üle diskussiooni parlamendis ning taotleb otsustamist erastamise üle riigikogule.