I-hüpe ahvatleb Eestisse välisinvesteeringuid

Augusti alguse seisuga oli Eestis Internetti ühendatud umbes 27 000 arvutit.

Elektroonikaseadmeid tootva Rootsi kontserni Berifors AB tütarfirma Berifors Eesti tegevdirektor Sten Mogardi väitel on Eesti kiire internetiseerumine väga tähtis kriteerium uute investorite jaoks. Mogard lisab, et Internetita ei oleks Berifors võimeline Eestis tootma hakkama.

«Tulumaksu kaotamine ei tee meie toodangut paremaks, Internet aga teeb,» sõnas Mogard. «Rohkem kui 50 protsenti meie tööst on suhtlemine ja seda teeme Interneti teel, suhtleme klientidega, ajame asju pangas, tellime vajalikke seadmeid.»

«Eesti kiire internetiseerumine on küll tõsine argument välisinvestori jaoks,» rääkis Eesti välisinvesteeringute agentuuri direktor Agu Remmelg. «See näitab, et meil on olemas arvutid ja me oskame neid kasutada, oskame informatsiooni hankida ja inimeste valmisolek on olemas.»

Remmelga sõnul on välisinvestorile oluline nii Eesti internetiseerimine kui tulumaksu kaotamine. «Kriteeriumeid on palju, kõiki asju vaadatakse korraga. Sõltub ka investorist -- kui tahetakse investeerida tekstiilitööstusse, siis ei loe vist Internet eriti palju.» Remmelg arvas, et praegu on võimatu öelda, kui palju välisinvesteeringuid saab Eesti tänu kiirele infotehnoloogia (IT) arengule.

«Internetist ilusate pildikeste vaatamine ei too miskit lisaväärtust,» lausus Remmelg. «Oluline on see, kui palju valmistatakse meil ette IT-spetsialiste, kes oskavad seda lisaväärtust toota.»

Internetikasutamise propageerija ja IT-alase peapreemia The Global Bangemann Challenge saanud Tiigrituuri looja Linnar Viigi väitel on Eestis hetkel nõudlus infotehnoloogiaspetsialistide järele umbes tuhat inimest aastas. Pakkumine on aga hetkel kolm korda väiksem.

«Pikemalt seletamata kinnitaks vaid seda, et internetiseerimise ja heaolu leviku vahel on selge seos,» ütles Viik. «Kõrgtehnoloogia ning infotöötlussektori välisinvesteeringud on kindlasti seotud telekommunikatsiooni infrastruktuuri, operaatorite taseme, kuid ka teenuste massilisusega.»

Viigi hinnangul on maksukoormus või investeeringutele laienevad soodustused välisinvestoritele alles teisejärgulise tähtsusega.

Viigi väitel on IT-spetsialistide arvu mõõdukat kasvu võimalik saavutada nii praeguse kõrgharidussüsteemi baasil kui ka spetsiaalse IT-suunitlusega õppeasutuse loomisega. «Täiendõpe, mida nii tööandjad kui ka riik motiveerivad, peaks andma kindlasti juurde hulga spetsialiste ja lihtsamalt omandatavate teadmistega tööjõudu,» ütles Viik. «Kui täiendõppega on ainuüksi praeguste koolituskeskuste baasil võimalik saavutada mõne aasta jooksul hüppeline kasv, siis kõrgharidusega spetsialistide arvu pole võimalik mitmekordistada aasta-paariga muidu, kui avada piirid välistööjõule,» rääkis Viik.