Kommertspank ei ole maksupolitsei

Kirjutama ajendas mind eilne Äripäeva esikaanel avaldatud hüüdlause «Rahapesu läbi Eesti pankade» ja selle varjus kirjutatud artikkel.

Esiteks tundub mulle, et on aetud segamini terminid rahapesu ja maksupettus. Maksupettus tähendab tahtlikku maksudest kõrvalehiilimist, mille uurimisega tegeleb majanduspolitsei. Pangad seevastu tegelevad rahapesu tõkestamisega, mitte raha pesemisega. Avaldatud artiklist jääb see kahjuks selgusetuks.

Teiseks aetakse segamini maksupettus ja arvelduskonto avamise protseduurid. Kolmandaks said ajakirjanikud erinevate institutsioonide käest täiesti erinevaid arvamusi ja neil õnnestus see «ühepajatoit» pealkirjaga kõrbema ajada (see vist üks ajakirjaniku olulisemaid rolle ongi).

Kui pesumasinasse panna must pesu ja vastavalt juhendile pesupulbrit, siis saad tagasi puhtad riided. Kui paned sinna näiteks kruusa, mida juhendis ei ole keelatud pesumasinasse panna, siis on sul tulemuseks must pesu ja rikutud masin.

Pangad juhinduvad arvelduskontode avamisel ja klientide tuvastamisel Eestis kehtivatest seadusaktidest ja ei tee mööndusi ühelegi kliendile.

Prooviks nüüd vaadata probleemi laiemalt. Offshore-firmad on tänases Eestis seadusega lubatud, mis tegelikult tähendab ju seda, et meil on seadusega lubatud maksudest kõrvalehoidmine, kui seda tehakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusskeemide kaudu. Ükski seadus ei keela täna Eesti pankadel osutada teenuseid offshore-firmadele. Seadused ei keela ka konsultatsioonifirmadel offshore-firmasid müüa. Keegi pole keelanud kahel osapoolel sõlmida omavahel lepinguid, mis ei ole seadustega vastuolus. Pangad olid sõlminud Diveciga lepingu, mille üks eeldus oli offshore-firmade asutamisega seonduva dokumendiriski vältimine, sest offshore-firmad tuleb eelnevalt registreerida vastavas piirkonnas ja tasuda teatud aastalõivud jne.

Pankadel puuduvad võimalused selliste toimingute kontrollimiseks. Eesti ettevõtete kohta saadakse informatsiooni Äriregistrist. Et maksuamet ja majanduspolitsei on hakanud maksupettuste vastu huvi tundma, on väga tervitatav ja jääb loota, et nende ettevõetavad aktsioonid oleksid edukad. Ja mis kõige tähtsam, prooviks teha nii, et iga institutsioon jääb enda liistude juurde ning teeb seda, mida tegema peab. Seadusetäitjad, nagu maksuamet, tegelegu maksude korjamisega, majanduspolitsei maksupettustega ja pangad pangandusega.

Seaduseandjad võiksid üle vaadata offshore-firmadega seonduvad toimingud ning need rangelt reglementeerida.

Jätaks seekord kruusa pesumasinasse panemata.