Andrus Vaher • 16 september 1999

Äripäev otsustas kontrollida mitme ettevõtja vihjeid, et Tallinna linnakohtu registriosakonnas on võimalik oma dokumentide liikumist kiirendada altkäemaksu abil.

Otsustasime läbi viia ajakirjandusliku uurimuse ja volitada Äripäeva reporterit Peep Soomanit esinema väikeettevõtjana, kes soovib kiiresti teha muudatusi äsja riiulifirmade müüjalt ostetud osaühingu registrikaardil. Vajadusel on Peep valmis maksma altkäemaksu.

Nii kohtuski Peep kolm korda äriregistri sekretäri Annika Jürgensoniga, lindistades iga kord nendevahelise vestluse. Esimene kohtumine leidis aset 2. septembril, mil esitati taotlus kande muudatuse tegemiseks. Teist korda kohtuti üleeile õhtul. Peep maksis Annika Jürgensonile varem kokkulepitud 1500 krooni ja sai vastu kõigest kahe nädalaga menetletud kandeotsuse ja B-kaardi koopia koos soovitud muudatustega. Mõnikümmend meetrit eemal jäädvustas kohtumise Äripäeva fotograaf.

Kolmas kord kohtus Peep Jürgensoniga eile päeval, mil teatas, et ta on Äripäeva ajakirjanik, kes kirjutab lugu korruptsioonist.

Teadsime, et käime peenikesel nööril. Seaduse silmis on ühtviisi patused nii altkäemaksu andja kui võtja. Sellegipoolest otsustasime uurimuse läbi viia, sest muidu jääbki kõik vaid vihjete ja kuulujuttude tasandile, kuid korruptsioon lokkab endiselt. Meedias ilmuvad hambutud oletused, sulid itsitavad pihku.

Nüüd saame kindlas kõneviisis kirjutada, et äriregistris võetakse altkäemaksu. Kahjuks.

Soovisime juhtida avalikkuse tähelepanu tõsisele probleemile Eesti kohtusüsteemis. Usun, et see õnnestus.

Hetkel kuum