Andres Reimer • 19. september 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kardetud marutõbi Euroopa Liidust

Euroopa Liidus tohib hunte tappa vaid karistuseks tuvastatud pahateo eest, mis ohustab inimesi. Direktiiv keelab suurte kiskjate küttimise, sest loomad on sattunud valdavas osas Euroopast väljasuremisohtu.

Eestis elab aga praegu kaks korda rohkem hunte, ilveseid ja kopraid, kui teadlased meie maastikule sobivaks peavad. Kui Euroopa Liit keelab Eestis hundijahi, võib loomade arvukust hakata reguleerima marutõbi.

Eesti hundid sigivad laanes tiheda küttimise tõttu ülihästi, moodustades kuni kümne kutsikaga pesakondi. Imetajate uurijate seltsi esimees Uudo Timm leiab, et ligi kolmesajapealine hundikari võib Eestis järgmisel aastal kahekordistuda.

«Tavaliselt põgeneb hunt, kohates inimest, kuid marutõvest agressiivseks muutunud hundiga ei soovi ma küll kohtuda,» räägib jahimeeste seltsi jahinõunik Andres Lillemäe, kellelt Euroopa Liit ähvardab töö võtta.

Praegu jagab keskkonnaministeerium loomade arvukust silmas pidades soovituslikke jahinorme maakondadele, kus need jagatakse omakorda jahindusorganisatsioonide vahel ära. Viimasel jahihooajal lasti Eestis 128 hunti.

Euroopa Liitu astudes Eesti jahilube suurkiskjate laskmiseks enam ei saa. ELi kuuluva riigi jahiorganisatsioon peab oma riigi keskkonnaministeeriumi kaudu saatma Brüsseli ametnikele iga lastud suure kiskja kohta üksikasjaliku protokolli, mis tõestab laskmise põhjuseks olnud kahju ning selle, kas tapeti ikka kahju põhjustanud loom.

Kui Brüsselis ei tunnistata põhjendusi metslooma tapmiseks piisavaks, ootab riiki Euroopa kohus ja kopsakas trahv.

«Eesti liitumisel parandab Euroopa Liit oma kiskjate olukorra statistikat, millest Brüsseli klaasmajades töötavatel ametnikel on raske loobuda,» väidab Uudo Timm. Ida-Eesti metsaomanikud võivad koprajahi keelustamisel oma langid kohe maha kanda, sest ligi 9000 kobrast muudavad vett paisutades metsad paari aastaga majanduslikuks kasutamiseks kõlbmatuks.

Jahimeestel ajab jutt kiskjate küttimise lõpetamisest harja punaseks, sest nad kütivad huntide ja ilveste kõrval ka kiskjate lemmikulukeid kitsi, metssigu ja põtru. «Pagan võtaks, üks ilves sööb aastas 40 kitse,» kirub Andres Lillemäe. «Kui Eestis on viimased viis tuhat aastat kütitud, siis kiskjatele jahipidamise lõpetamine viib looduse tasakaalust välja ja tõmbab rohusööjatele loomadele kriipsu peale.»

Välisministeeriumist kinnitati, et Eesti taotleb Euroopa Liiduga ühinemisel erandit kiskjate küttimiseks loomade elupaikade kaitse direktiivi raames. Seisukohad keskkonnapeatüki osas tulevad Euroopa Liidu nõukogus arutusele veel tänavu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt