Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kardetud marutõbi Euroopa Liidust

    Euroopa Liidus tohib hunte tappa vaid karistuseks tuvastatud pahateo eest, mis ohustab inimesi. Direktiiv keelab suurte kiskjate küttimise, sest loomad on sattunud valdavas osas Euroopast väljasuremisohtu.
    Eestis elab aga praegu kaks korda rohkem hunte, ilveseid ja kopraid, kui teadlased meie maastikule sobivaks peavad. Kui Euroopa Liit keelab Eestis hundijahi, võib loomade arvukust hakata reguleerima marutõbi.
    Eesti hundid sigivad laanes tiheda küttimise tõttu ülihästi, moodustades kuni kümne kutsikaga pesakondi. Imetajate uurijate seltsi esimees Uudo Timm leiab, et ligi kolmesajapealine hundikari võib Eestis järgmisel aastal kahekordistuda.
    «Tavaliselt põgeneb hunt, kohates inimest, kuid marutõvest agressiivseks muutunud hundiga ei soovi ma küll kohtuda,» räägib jahimeeste seltsi jahinõunik Andres Lillemäe, kellelt Euroopa Liit ähvardab töö võtta.
    Praegu jagab keskkonnaministeerium loomade arvukust silmas pidades soovituslikke jahinorme maakondadele, kus need jagatakse omakorda jahindusorganisatsioonide vahel ära. Viimasel jahihooajal lasti Eestis 128 hunti.
    Euroopa Liitu astudes Eesti jahilube suurkiskjate laskmiseks enam ei saa. ELi kuuluva riigi jahiorganisatsioon peab oma riigi keskkonnaministeeriumi kaudu saatma Brüsseli ametnikele iga lastud suure kiskja kohta üksikasjaliku protokolli, mis tõestab laskmise põhjuseks olnud kahju ning selle, kas tapeti ikka kahju põhjustanud loom.
    Kui Brüsselis ei tunnistata põhjendusi metslooma tapmiseks piisavaks, ootab riiki Euroopa kohus ja kopsakas trahv.
    «Eesti liitumisel parandab Euroopa Liit oma kiskjate olukorra statistikat, millest Brüsseli klaasmajades töötavatel ametnikel on raske loobuda,» väidab Uudo Timm. Ida-Eesti metsaomanikud võivad koprajahi keelustamisel oma langid kohe maha kanda, sest ligi 9000 kobrast muudavad vett paisutades metsad paari aastaga majanduslikuks kasutamiseks kõlbmatuks.
    Jahimeestel ajab jutt kiskjate küttimise lõpetamisest harja punaseks, sest nad kütivad huntide ja ilveste kõrval ka kiskjate lemmikulukeid kitsi, metssigu ja põtru. «Pagan võtaks, üks ilves sööb aastas 40 kitse,» kirub Andres Lillemäe. «Kui Eestis on viimased viis tuhat aastat kütitud, siis kiskjatele jahipidamise lõpetamine viib looduse tasakaalust välja ja tõmbab rohusööjatele loomadele kriipsu peale.»
    Välisministeeriumist kinnitati, et Eesti taotleb Euroopa Liiduga ühinemisel erandit kiskjate küttimiseks loomade elupaikade kaitse direktiivi raames. Seisukohad keskkonnapeatüki osas tulevad Euroopa Liidu nõukogus arutusele veel tänavu.
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nordecon pistis Sakus tasku 24miljonilise ehituslepingu
Nordecon hakkab ehitama Saku Gümnaasiumi õppe- ja spordihoonet 24 miljoni euro mahus.
Nordecon hakkab ehitama Saku Gümnaasiumi õppe- ja spordihoonet 24 miljoni euro mahus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Investorid lubavad: päikesepaneelid tasuvad ära ka miinuses elektrihinnaga "Kaabud" valetasid! Elekter polnud kallis rohepöörde tõttu
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.