Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kaja Koovit
- 21. september 1999 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eesti aastatuhande vahetusel ohupiirkond
USA välisministeerium hoiatas eelmisel nädalal maailma endistes Nõukogude Liidu riikides tekkida võivate aastatuhandevahetusega seotud probleemide eest. Eesti toodi selles ülevaates välja küll positiivse näitena, kuid ameeriklaste hinnangul võib meil tekkida probleeme just seoses energiasüsteemidega, mis on ühised Venemaaga.Esmaspäevane ajaleht The Financial Times avaldas ülevaatliku loo 2000. aasta probleemist kogu Ida-Euroopas. Mõjuka majanduslehe väitel võtavad Ida-Euroopas tegutsevad välisinvestorid enne aastatuhandevahetust siinsetest pankadest sularaha välja ja vähendavad oma aktsiainvesteeringuid sellesse piirkonda.Eestis pole välismaalased veel paaniliselt oma arveid tühjendama hakanud, küll on aga märke välisinvestorite lahkumisest kohalikult aktsiaturult.Veel septembri alguses kaubeldi Tallinna väärtpaberibörsil Eesti Telekomi aktsiaga tasemel 91--92 krooni, esmaspäeval sulgus aktsia hind 82 krooni juures. Eilne aktsia sulgemishind Tallinnas oli 85,25 krooni.Kohalikud finantsanalüütikud ei näe aastatuhandevahetuses Eesti jaoks suurt probleemi. Keegi neist ei arva, et Eesti pankades ja arvutisüsteemides võiks tegelikkuses midagi juhtuda.ASi Hansa Investments juhatuse liige Jason Grenfell-Gardner ei usu, et välisfirmad hakkaksid oma arvel olevat raha vahetult enne sajandivahetust Eestist massiliselt välja viima.«Välisinvestorid viivad raha välja küll väärtpaberiturult, kuid ma ei usu, et arveldusarvete omanikud teeksid sama sularahaga,» räägib Grenfell-Gardner. «Kellel siinses pangas juba arve on avatud, teab ka seda, et Eesti ei ole Venemaa,» lausub Grenfell-Gardner. «Mina küll ei kavatse oma raha Eestist ära viia.»Maailmapanga Eesti büroo juhataja Andrus Viirg ütleb, et neil pole Eestit Aafrika riikidega võrdsustavat kaarti seinal. «Mina küll ei tea, et selline kaart oleks olemas, aga mine sa Washingtoni tea,» lisab ta.Viirg märgib, et börsil on siiski näha, kuidas välisinvestorid ei ole sajandivahetusel Ida-Euroopas toimuva suhtes kindlad ja likvideerivad oma aktsiapositsioone.Maailmapank on andnud Eestile sajandivahetuse probleemide lahendamiseks eelmise aasta novembris sõlmitud lepinguga 100 000 USA dollarit ja koostatud raportid ei anna põhjust häirekella löömiseks. Viirg leiab, et Ameerikas on 2000. aasta probleem üle võimendatud ja seal soovitatakse aastavahetuseks patareisid varuda ning sularaha pangast välja võtta.Hansapanga administratiivdivisjoni juhi Aivo Adamsoni väitel pole panga mitteresidentidest hoiustajad murelikuks muutunud. «Pealegi moodustavad mitteresidentide hoiused üldhoiuste mahust vaid üheksa protsenti. Kui osagi sellest välja võetakse, ei mõjuta see meid,» ütleb Adamson.Hansapank on suuremas osas aastatuhandevahetuseks valmis, kinnitab Adamson. Praegu käivad veel mõned sisemiste süsteemide testid, lisab ta.Hansapangal pole sularaha varuda vaja, leiab Adamson, sest tarvilik hulk raha on pangas kogu aeg olemas.Investeerimispankur Rain Lõhmus ütleb, et tema mõistab välismaalaste muret täielikult, kuigi mingit probleemi aastatuhande vahetus Eestis ei kujuta. «Paljud inimesed eeldavad, et maailma kaugemad kandid on ohtlikumad,» märgib Lõhmus. «Pealegi ei usu ma, et Eesti pankades oleks väga suuri välismaiseid hoiuseid.»Lõhmuse hinnangul on Eesti kommertspangad aastatuhandevahetuseks hästi valmistunud ja siinseid investeerimisvõimalusi uurivad ettevõtjad väljapaistvat huvi tekkida võivate probleemide vastu ei tunne. «Selle kohta on küll vestlustes küsitud, kuid see ei kuulu kolme esimese suurema probleemi hulka,» väidab Lõhmus.Silmatorkavat murelikkust ei ilmuta aastatuhandevahetuse suhtes ka välismaised suurfirmad. Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed kinnitab, et firma valmistub uue aastatuhande saabumiseks samamoodi kui kogu Statoili kontsern.«Mingil määral kanname ette, mis siin selle probleemi lahendamiseks toimub, aga pole küll täheldanud, et peakontor arvaks, et siin on selles osas suurem risk kui mujal,» ütleb Kiviaed.Rahulik on olukord ka Eesti esindustes välismaal. Eesti suursaatkonna majandusnõunik Suurbritannias Tõnis Mirk ütleb, et Briti ärimehed pole saatkonna käest Eesti valmisoleku kohta aastatuhandevahetuseks aru pärinud.Mirk lisab, et Suurbritannia välisministeerium koostab ülevaadet maailma riikide valmisolekust 2000. aasta probleemi suhtes ja selles on kuulduste kohaselt hinnang Eestile küllaltki positiivne.«Eriti heas kirjas on Eesti pangad, keda arvatakse ikka väga hästi olevat valmistunud,» märgib Mirk.Briti välisministeeriumi ülevaade 2000. aasta probleemi kohta peaks Mirgi sõnul ilmuma lähinädalatel.Pankade kõrval on Eestis aastatuhandevahetuseks praktiliselt valmis ka kõik teised elutähtsad institutsioonid. Eestil on väike edumaa probleemide ennetamiseks juba ajavööndiliselt, sest kui midagi peaks juhtuma Kaug-Idas, on võimalik seda ette näha mitu tundi. Kokku kulub Eestis võimalike arvutirikete ärahoidmiseks kümneid miljoneid kroone.On väga vähe tõenäoline, et pärast 31. detsembri keskööd kustuks Eestis valgus, vaikiksid telefonid ja pankade töötajad oleksid sunnitud inimestele tänaval sularaha jagama.- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Investeeringud, kus võib peituda uus Nvidia
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.