Kaja Koovit • 21. september 1999 • 4 min
Jaga lugu:

Eesti aastatuhande vahetusel ohupiirkond

USA välisministeerium hoiatas eelmisel nädalal maailma endistes Nõukogude Liidu riikides tekkida võivate aastatuhandevahetusega seotud probleemide eest. Eesti toodi selles ülevaates välja küll positiivse näitena, kuid ameeriklaste hinnangul võib meil tekkida probleeme just seoses energiasüsteemidega, mis on ühised Venemaaga.

Esmaspäevane ajaleht The Financial Times avaldas ülevaatliku loo 2000. aasta probleemist kogu Ida-Euroopas. Mõjuka majanduslehe väitel võtavad Ida-Euroopas tegutsevad välisinvestorid enne aastatuhandevahetust siinsetest pankadest sularaha välja ja vähendavad oma aktsiainvesteeringuid sellesse piirkonda.

Eestis pole välismaalased veel paaniliselt oma arveid tühjendama hakanud, küll on aga märke välisinvestorite lahkumisest kohalikult aktsiaturult.

Veel septembri alguses kaubeldi Tallinna väärtpaberibörsil Eesti Telekomi aktsiaga tasemel 91--92 krooni, esmaspäeval sulgus aktsia hind 82 krooni juures. Eilne aktsia sulgemishind Tallinnas oli 85,25 krooni.

Kohalikud finantsanalüütikud ei näe aastatuhandevahetuses Eesti jaoks suurt probleemi. Keegi neist ei arva, et Eesti pankades ja arvutisüsteemides võiks tegelikkuses midagi juhtuda.

ASi Hansa Investments juhatuse liige Jason Grenfell-Gardner ei usu, et välisfirmad hakkaksid oma arvel olevat raha vahetult enne sajandivahetust Eestist massiliselt välja viima.

«Välisinvestorid viivad raha välja küll väärtpaberiturult, kuid ma ei usu, et arveldusarvete omanikud teeksid sama sularahaga,» räägib Grenfell-Gardner. «Kellel siinses pangas juba arve on avatud, teab ka seda, et Eesti ei ole Venemaa,» lausub Grenfell-Gardner. «Mina küll ei kavatse oma raha Eestist ära viia.»

Maailmapanga Eesti büroo juhataja Andrus Viirg ütleb, et neil pole Eestit Aafrika riikidega võrdsustavat kaarti seinal. «Mina küll ei tea, et selline kaart oleks olemas, aga mine sa Washingtoni tea,» lisab ta.

Viirg märgib, et börsil on siiski näha, kuidas välisinvestorid ei ole sajandivahetusel Ida-Euroopas toimuva suhtes kindlad ja likvideerivad oma aktsiapositsioone.

Maailmapank on andnud Eestile sajandivahetuse probleemide lahendamiseks eelmise aasta novembris sõlmitud lepinguga 100 000 USA dollarit ja koostatud raportid ei anna põhjust häirekella löömiseks. Viirg leiab, et Ameerikas on 2000. aasta probleem üle võimendatud ja seal soovitatakse aastavahetuseks patareisid varuda ning sularaha pangast välja võtta.

Hansapanga administratiivdivisjoni juhi Aivo Adamsoni väitel pole panga mitteresidentidest hoiustajad murelikuks muutunud. «Pealegi moodustavad mitteresidentide hoiused üldhoiuste mahust vaid üheksa protsenti. Kui osagi sellest välja võetakse, ei mõjuta see meid,» ütleb Adamson.

Hansapank on suuremas osas aastatuhandevahetuseks valmis, kinnitab Adamson. Praegu käivad veel mõned sisemiste süsteemide testid, lisab ta.

Hansapangal pole sularaha varuda vaja, leiab Adamson, sest tarvilik hulk raha on pangas kogu aeg olemas.

Investeerimispankur Rain Lõhmus ütleb, et tema mõistab välismaalaste muret täielikult, kuigi mingit probleemi aastatuhande vahetus Eestis ei kujuta. «Paljud inimesed eeldavad, et maailma kaugemad kandid on ohtlikumad,» märgib Lõhmus. «Pealegi ei usu ma, et Eesti pankades oleks väga suuri välismaiseid hoiuseid.»

Lõhmuse hinnangul on Eesti kommertspangad aastatuhandevahetuseks hästi valmistunud ja siinseid investeerimisvõimalusi uurivad ettevõtjad väljapaistvat huvi tekkida võivate probleemide vastu ei tunne. «Selle kohta on küll vestlustes küsitud, kuid see ei kuulu kolme esimese suurema probleemi hulka,» väidab Lõhmus.

Silmatorkavat murelikkust ei ilmuta aastatuhandevahetuse suhtes ka välismaised suurfirmad. Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed kinnitab, et firma valmistub uue aastatuhande saabumiseks samamoodi kui kogu Statoili kontsern.

«Mingil määral kanname ette, mis siin selle probleemi lahendamiseks toimub, aga pole küll täheldanud, et peakontor arvaks, et siin on selles osas suurem risk kui mujal,» ütleb Kiviaed.

Rahulik on olukord ka Eesti esindustes välismaal. Eesti suursaatkonna majandusnõunik Suurbritannias Tõnis Mirk ütleb, et Briti ärimehed pole saatkonna käest Eesti valmisoleku kohta aastatuhandevahetuseks aru pärinud.

Mirk lisab, et Suurbritannia välisministeerium koostab ülevaadet maailma riikide valmisolekust 2000. aasta probleemi suhtes ja selles on kuulduste kohaselt hinnang Eestile küllaltki positiivne.

«Eriti heas kirjas on Eesti pangad, keda arvatakse ikka väga hästi olevat valmistunud,» märgib Mirk.

Briti välisministeeriumi ülevaade 2000. aasta probleemi kohta peaks Mirgi sõnul ilmuma lähinädalatel.

Pankade kõrval on Eestis aastatuhandevahetuseks praktiliselt valmis ka kõik teised elutähtsad institutsioonid. Eestil on väike edumaa probleemide ennetamiseks juba ajavööndiliselt, sest kui midagi peaks juhtuma Kaug-Idas, on võimalik seda ette näha mitu tundi. Kokku kulub Eestis võimalike arvutirikete ärahoidmiseks kümneid miljoneid kroone.

On väga vähe tõenäoline, et pärast 31. detsembri keskööd kustuks Eestis valgus, vaikiksid telefonid ja pankade töötajad oleksid sunnitud inimestele tänaval sularaha jagama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt