Registriteenuse tasu seaduslikuks

Artikkel

- Uudised
- 23. september 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Registriteenuse tasu seaduslikuks
Avaldasin Äripäevale tunnustust, et tõstatasite altkäemaksuprobleemi, millest ettevõtjate seas pidevalt räägitakse ja mis on nagu avalik saladus (ÄP 21.09 «Justiitsministeerium otsustas alustada ulatuslikku uurimist»), kuid minu ütluste teravik ei olnud suunatud konsultatsioonifirmade vastu, kes asjatundlikult ja ausalt oma tööd teevad.
Reeglina peabki see nii olema, et ettevõtja, kes võib küll edukalt äriga hakkama saada, võib mõne seadusesätte rakendamises, mis puudutab näiteks äriseadustikku, pidada nõu konsultatsioonifirma juristiga ja temalt vajalikku teenust tellida.
Midagi taunitavat ei saa ju olla selles, et konsultatsioonifirma valmistab tema jaoks paketi dokumentidest, mis vajalik äriregistrisse esitamiseks ja võtab ajada kõik toimingud, mis sellega seotud. Missugust hinda teenuse saaja selle eest maksab, sõltub sellest, millises mahus ja kui kõrgel tasemel talle teenust osutatakse. Ka selles pole midagi taunitavat, kui summa on 5000--10 000 krooni piires.
Kui iga ärimees ise oma dokumendid ette valmistaks (lugeda-kirjutada oskab iga ärimees), siis ei ole nende dokumentide kvaliteet selline, et kohtuniku abi nende alusel ka kandeotsuse võib teha. Järelikult ummistavad sellised n-ö põlve otsas tehtud dokumendid äriregistrit ja muudavad kandeotsuste tegemise tähtaegu pikemaks kui kaks nädalat.
Minu arvamuse mõte oli just selles, et mitte igaüks ei saa või ei taha maksta 5000--10 000 krooni konsultatsioonifirmale, kuid ta on nõus maksma ametlikult äriregistris konsultatsiooni eest ametnikule, kelle töökohustus ongi just dokumentide vastuvõtmisel nendesse süvenemine -- vähemasti sellesse, kas kõik vajalikud protokollid, otsused, allkirjad, kinnitused jm on olemas, et neid üldse kohtuniku abile saata.
Praegu osutab klaasukse taga istuv sekretär tavakodanikule ainult ühte teenust -- lööb dokumentidele pitsati ja annab õiendi, et dokumendid on antud kuupäeval registreeritud.
Loomulikult ei saa see olla asja sisuline läbivaatamine, see peab olema ainult kohtuniku või kohtuniku abi pädevus. Kuid palju asjatult kulutatud töötunde ja -päevi säästaks, kui konsultant või sekretär tohiks dokumentide vastuvõtmisel informeerida esitajat, et puudub osanike nimekiri, üldkoosoleku otsus või mõni allkiri vajalikul paberil.
Täna ei osuta äriregistris sellist teenust ükski ametnik, kelle juurde on vaba pääs järjekorra alusel (pääs kohtuniku juurde on väga väljavalitutel ja see pole ilmselt kohtunike süü).
Äris võib nädal või kuu tähendada palju ja sageli on vaja tulenevalt muutuvast situatsioonist täiendada põhikirja, vahetada juhatuse liikmeid vm.
Miks siis ei ole võimalik osutada seaduslikult ja tasu eest teenust just nimelt äriregistris, kuhu selle eest siis ka vajalik ja põhjendatud summa makstakse? Või kaoks siis vajadus osta firmasid riiulilt, kui ametlikul teel saaks oma firma eriolukorras kiirendatult registreeritud?
Ma ei usu, et ma oma arvamuse avaldamisel eriti originaalne olen. Kindlasti on paljud äriregistri ukse taga kirujad samale järeldusele tulnud. Seepärast on tõepoolest põhjust küsida -- kellele selline süsteem ikka kasulik on? Ausale ärimehele igatahes mitte.
Autor: Tiina Mitt
Hetkel kuum