• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs tõmbas veidi hinge

    «Oli oodata, et peale mitmepäevast langust püütakse teha vastukorrektsiooni,» ütles Cresco Väärtpaberite maakler Tõnu Vanajuur.
    Vanajuure sõnul on turul lühiajaline raha, mis hüppab kiiresti sisse ja välja. «Püüti põhja tabada ja odavalt kätte saada. See, mis osteti, see ka müüdi,» sõnas Vanajuur.
    Äripäeva analüütiku Toomas Truuverki sõnul on positiivne märk, et seniste suuremahuliste tuhandetest aktsiatest koosnevate tehingute asemel olid eile turul väikesed tegijad. See näitab, et väikeinvestorid on hakanud turul toimuva vastu huvi tundma. Trendi muutumist kerge tõus Vanajuure sõnul ei tähenda, kauplemine jääb närviliseks. «Homne päev tuleb üksteise passimine samadel hinnatasemetel,» lisas ta.
    Truuverki hinnangul ei ole samuti liigseks optimismiks veel põhjust. «Öelda, et aktsiahinnad hakkavad nüüd tõusma, oleks ilmselgelt ennatlik,» märkis Truuverk.
    Praegustelt tasemetelt Vanajuur tugevat müügisurvet enam ei prognoosinud. Langus võib olla tehniline, näiteks optsiooni alusvara müügist, rääkis ta.
    Vanajuure sõnul on kohalikud investorid jäetud aktsiaturule üksi suunda otsima. Siin aga ei ole valikut, kuhu investeerida ja nad otsivad võimalusi välisturgudelt, segitas maakler. «Mida lähemale aastalõpp tuleb, seda enam minnakse rahaturuinstrumentidesse.»
    Suprema analüütik Veikko Maripuu lausus, et Eesti turul ei ole raha, mis suudaks langussurvele tugevalt vastu hakata ja aktsiahinnad lõplikult tõususuunda keerata. Kohalik raha on spekulatiivne ja väga lühiajaline, mistõttu turg jääb kõikuvaks veel mõneks ajaks, lisas ta. Unistused sellest, et Talse on aastavahetuseks 130--140 punkti tasemel, ilmselt ei täitu, lausus Maripuu.
    Maripuu pidas võimalikuks, et välismaised investorid teevad investeeringuid Eesti turule juba enne aastavahetust.
    Maripuu lisas, et tõenäoliselt ei parane olukord ka veel jaanuaris, sest aastavahetus on alles olnud ja jaanuar on teadagi suusakuu. Paranemist võiks oodata veebruarist, lausus ta.
    Pöördepunkt turul tuleb veel sellel sügisel, ütles Toomas Truuverk. Truuverk lisas, et tõenäoliselt jääb sellesügisene aktsiate hinnatase nii mitmekski aastaks madalaimaks tasemeks.
    Eile kaubeldi börsil kõige rohkem Hansapanga aktsiaga, mille tehingute kogukäive oli 6,6 mln krooni. Börsil ja vabaturul kaubeldud aktsiate turukapitalisatsioon oli 22,1 mld krooni.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.