3. oktoober 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Ärimees naerab

Äripäeva majanduskonverents «Äriplaan 2000» genereeris hulga väärt mõtteid, mõned tekitasid isegi furoori. Vabandan ainult nende heade mõtete mälu järgi tsiteerimise pärast.

Laialdane diskussioon käis Eesti ekspordi ja impordi üle. Rääkijad nentisid, et Eesti siseturu väiksuse tõttu on meie ainus kasvumootor eksport. Peaminister Mart Laar soovitas lõpetada Nokia otsimise, sest see viiks meid ajas 20 aastat tagasi, ja pühenduda tulevikualadele, nagu info- ja geenitehnoloogia. Siseminister Jüri Mõis leidis, et kaupu ja teenuseid saab eksportida ainult erasektor, sest kui avalik sektor ekspordiks oma teenuseid, tähendaks see naaberriikidele sõja kuulutamist.

Samas oli Jüri Mõis mures Eesti rahvastiku vanuselise püramiidi pärast. Selles on väga raske püramiidi aimata, kuna alt kitsam (lapsi sünnib vähe) ja keskelt laiem (rahvastik vananeb) kujund pole püramiid. Nimetatud asjaolu hakkab meile tulevikus probleeme valmistama, kuni selleni, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2030 alla miljoni. Tulevane haldusreformi läbiviija Väino Sarnet märkis tabavalt: kui Eesti majandust edendab ainult eksport, siis Eesti rahvaarvu ainult import. Mõisa sõnul tuleb ühiskonnas seetõttu leida kompromiss n-ö tõupuhtuse ja majandusliku otstarbekuse vahel.

Mõisa meelest on linnriikide Eesti ja Singapuri võrdlus vägagi kohane. Rahvaarvult sama suur Eesti on praegu seal, kus Singapur aastal 1972 (SKT elaniku kohta). Edasi arenes Singapur aga väga kiiresti. Mõis on ka ise mitu korda Singapuris uurimas käinud, kuidas seal asjad käivad, ja võib nentida, et majandust viivad seal edasi Harvardi ja Massachusettsi koolitusega mehed. Samas polevat Singapur just kõige demokraatlikum riik. Veelkordset kinnitust leiab dilemma demokraatia ja efektiivsuse vahel ehk see, et päris kõike head korraga ka ei saa.

Üldisest ettepoole vaatavast tonaalsusest erines tugevasti tööstur Tiit Vähi negatiivne hetkeolukorra sedastus. Töösturile teeb muret Eesti kapitali allajäämine väliskapitalile (saalis istunud Joakim Heleniusele?), krooni reaalkursi tõus, eriti pärast rubla dollarist lahtihaakimist. Ent krooni devalveerimise nõudest soovis ta distantseeruda. Vähile ei meeldinud president Meri lindilõikamine afgaanide piimapulbritehases Lacto, selle asemel peaks Meri käima Eesti kapitalil ja pankrotti läinud ettevõtteid sulgemas. President näitab siiski isiklikku head eeskuju välisinvesteeringute Eestisse meelitamisel, see on meie kõigi peamine ülesanne. Vähi sõnavõtt lõi palli ka naaberväravasse, muidu olekski see puutumata jäänud.

Pankur Rain Lõhmust kostitas koosoleku juhataja küsimusega, kas virtuaalne kaubamaja on rikka mehe veidrus. Pankur pareeris teravmeelselt, et see on rikka mehe esimene veidrus, põhjendades sammu mõnede väikeste interneti-vidinate kasvamisega miljardiprojektideks.

IT-spets Allan Martinson ei soovi Microlinki nimetamist arvutifirmaks, mis on liiga kitsas, hoopis õigem oleks firmat nimetada kas IT- või siis internetifirmaks. Varsti on Eestis olukord, et on firmad, mis kasutavad Internetti, ja firmad, mida pole olemas. Veidi tahaks diskuteerida siiski Martinsoni väite üle, et internetiajastul astuvad jõusse uued majandusseadused. Ilmselt ei kao kuhugi siiski põhimõisted nagu kapital, efektiivsus, kasum.

Veidi naljameest Peeter Oja meenutav ehitaja Jaanus Otsa naerutas samuti saali. Ilmselt häirituna sõna «virtuaalne» sagedasest kasutamisest ütles ta otse välja, et ehitaja elaks tunduvalt paremini, kui rajataks mitte virtuaalseid, vaid tegelikke kaubamaju. Otsa meelest on ehitaja hea äriplaan konkureerimine avaliku sektori ehitistele, nagu näiteks teed, sillad, lennujaamad ja ... vanglad!

Videopöördumises rahvale naeris Olari Taal, et mis kergelt tulnud, see kergelt läinud. Seevastu pankur Ain Hanschmidt väitis, et talle pole midagi kergesti tulnud, seetõttu ei saa ta minna lasta. Tema pangale on kõige tähtsamad kasum ja efektiivsus, nägemus ettevõtja äriplaanist on lääne-ida suunaline: kui soovite stabiilset arengut, minge kindlasti Euroopa Liidu maadesse äri tegema, kui aga rikkaks saada, siis Venemaale.

Lõpetuseks «kivi» oma kapsaaeda. Küsimusele, kas Eesti press on kollasemaks muutunud, vastas Mart Kadastik, et kui pidada silmas paberi kolletumist trükivärvi kiirel kuivatamisel, siis jah.

Autor: Mati Feldmann

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt