Kas kümne aasta pärast ilmub Äripäev veel paberkandjal?

Arvan, et see elu ei ole nii revolutsiooniline ning inimeste harjumused on ikkagi need, mis määravad. Ma usun küll, et ka kümne aasta pärast ilmub Äripäev paberkandjal. Siin on umbes sama analoogia, et kui tekkis televisioon, siis ennustati ja vaieldi, et kino kaob ära. Sellepärast arvan, et ka infotehnoloogia kiire areng ei tõrju turult paberile trükitud ajalehti.

Kümne aasta pärast on Äripäevas tootvate ajakirjanike loodu senisest tunduvalt rohkemates meediakandjates kui praegu. Nende sekka kuulub ka paber, kuid levikus ja tulubaasis moodustab ta selleks ajaks marginaalse osa.

Ilmub küll, miks ta ei peaks ilmuma? Mulle väga meeldis Eesti Meedia juhatuse esimehe Mart Kadastiku jutt Äripäeva konverentsil, et ajaleht võib ilmuda paberi peal, mida võib ise toanurgas tihedamini trükkida. Paberit on mõnus käes hoida.

Üks koht, kus Äripäev ilmuma hakkab, on telefon ehk mobiilinternetiseadmed. Ma ei oska öelda, kuidas Äripäev hakkab seal välja nägema, aga kindlasti ta kunagi sinna ilmub.

Minu veendumus on selline, et kümne aasta pärast ilmub 50 protsenti Äripäevast elektroonilisel kandjal ja ülejäänu paberkandjal.

Arvan, et see ei ole ainult Äripäeva, vaid kogu trükimeedia tulevik. See elektrooniline kanal, mille vahendusel me kõik kümne aasta pärast ajalehte loeme, on veel leidmata. See ei pruugi olla Internet, sest internetiväljaandel on omad väga selged puudused.

See võib näiteks olla TV-ekraani kujuline elektrooniline seade, kus sa lappad lehekülgi ja saad osa pilte ning lehekülgi suurendada ja välja trükkida.

Ma käisin hiljuti mitmes Euroopa riigis ja tundsin huvi, kuidas ja kus inimesed lehti loevad. Nad loevad ajalehti väga palju ühistranspordis, metroodes, pargipinkidel ja seda harjumust ei võta inimestelt ära kümne ega isegi paarikümne aastaga. Ajaleht on paberkandjal vajalik juba sellepärast, et seda ei ole võimalik Interneti vahendusel metroos lugeda, seal ei ole isegi võimalik näiteks mobiiltelefoniga rääkida.