Valikuline tulumaksuvabastus?

Võrreldes rahandusministeeriumi kevadel avaldatud tulumaksuseaduse eelnõuga kavatsetakse riigikogusse jõudnud sõnastuse alusel lisaks residendist ettevõttele vabastada teenitud kasumilt otseselt tulumaksu tasumisest ka Eestis püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendid.

See on arusaadav, sest kuigi maksustamisel on teatud mõttes repressiivne iseloom, ei saa see siiski osale ettevõtjatest olla diskrimineeriv nende päritolu alusel. Kuna ebavõrdsust maksustamisel välismaise päritoluga ettevõtjate kahjuks on asutud juba likvideerima, jääb loota, et peagi ka teatud kodumaiseid ettevõtjaid ahistavad piirangud eelnõust kaovad.

Eelnõu § 34 lubab välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata, aga sarnaselt kehtiva tulumaksuseaduse §ga 32 ei ole eelnõus avatud tasumisele kuuluva tulumaksu mõistet. Võib arvata, et kirjeldatud õigus jääb vaid füüsilisele isikule. Samas paragrahvis on säte, et välisriigi tasutud tulumaksu Eestis ei hüvitata ja seni ei leidu eelnõu teistes paragrahvides viidet, kuidas residendist äriühing saaks välisriigis saadud tulult selles riigis kinnipeetud tulumaksu tema maksustamisel Eestis arvesse võtta.

Kujutleme edukat Eesti ettevõtet EN, kellel õnnestub leiutada oma «nokia» ja suudab selle tootmiseks vajalikku oskusteavet järgmisel aastal müüa erinevatesse riikidesse. Enamus välisriike kasutab oma õigust EN-le oskusteabe eest makstavat litsentsitasu maksustada.

Tavaliselt toimub see litsentsiomanikule makstavalt tasult tulumaksu kinnipidamise teel ja seda ei aita vältida ka enamik riikidevahelisi maksulepinguid, mis siiski tavaliselt alandavad kinnipeetava maksu 10 protsendini. Järelikult laekub EN-le välismaal teenitud 100 kroonist heal juhul vaid 90. Kui nüüd omanikud otsustavad selle tulu dividendidena firmast välja võtta, kaasneb eelnõu § 40 alusel ettevõttele 26/74 osa, s.o 32 krooni suurune maksukohustus.

Eelnevast selgub, et nn tulumaksuvaba residendist juriidiline isik EN on tasunud 100 krooni tulu teenimisel ja jaotamisel maksu vähemalt 42 krooni, st 42%. Ilmselt on selline maksukoormus ka edukale firmale hukutav.

Autor: Jüri Kalda