Maailmas täna 6 miljardit inimest

ÜRO arvestuste kohaselt on maailma elanikkond vaid 39 aastaga kahekordistunud, viimane miljard on lisandunud aastast 1987. Aastatuhande alguses elas maa peal inimesi 1,65 miljardit.

Kasv jätkub ka järgmisel aastatuhandel, ehkki tempo raugeb. Pärast aastat 2200 peaks maa elanikkond jääma umbes 10 miljardi piirile.

Suurim juurdekasv tuleb jätkuvalt vaestest, ebastabiilsetest ning sõjast vapustatud piirkondadest. Juba praegu peab pool maailma elanikkonnast hakkama saama vähem kui 35 Eesti krooniga päevas.

Rahvastiku ebaühtlane juurdekasv riskib vallandada uusi konflikte. Maailma kaks kõige kiirema rahvastikukasvuga riiki India ja Pakistan on mõlemad tuumariigid. 50 aasta pärast elab seal sama palju inimesi kui 1920. a kogu maailmas ehk 1880 miljonit.

Vastaspooluseks on rikkad riigid. Euroopas väheneb rahvastiku arv samal perioodil 100 miljoni võrra, mis on võrreldav 14. sajandi katkuepideemiaga.

Kõige kiiremini väheneb rahvastik Lõuna- ja Ida-Euroopas -- Itaalias, Hispaanias, Kreekas, Rumeenias, Bulgaarias ja Ukrainas.

Järsult kasvab elatanud inimeste hulk. Esimest korda ajaloos on arenenud maades 60aastaseid rohkem kui alla 15aastaseid lapsi. Praeguse seisuga on kõige vanem Lõuna-Euroopa elanikkond. Aastal 2050 on seal üle 60aastaseid 40% ja vaid 13% alla 15aastaseid.

Selle aastatuhande palet kujundanud tööstusriigid minetavad tähtsust. Teise maailmasõja järel kaotas Euroopa oma kolooniad. 2000. aasta esimesed 50 aastat tõotavad vananeva rahvastikuga Euroopale kujuneda majandusliku vähikäigu ja jätkuva tähtsuse vähenemise perioodiks.

Alles on vaid Euroopa kolonialismi kõige edukam projekt -- USA, kus rahvastik jätkab kasvu, kuid etniline koosseis eemaldub üha enam oma niinimetatud Euroopa pärandist.

Vt. ka Maailma rahvastik vananeb

Autor: ÄP