Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida lühem film, seda parem film
Saksamaa arvukates kunsti- ja meediakoolides toodavad andekad filmitegijad ja noorukesed filmirezhissöörid igal aastal umbes 800 lühifilmi ning paljud hilisemad saksa suurkujud nagu Wim Wenders või Tom Tykwer on alustanud just lühifilmidega.
Neid küllaltki huvitavaid filme näidatakse tavaliselt enne õhtuse mängufilmi algust ning suurele publikule, kuid Saksa kinodes on lühifilme liiga vähe.
Samas korraldatakse igal aastal Oberhauseni, Hamburgi, Bambergi, Dresdeni ja Stuttgarti festivale, kus saab lühifilme vaadata. Tihtipeale nähakse lühifilmides ka midagi kultuslikku ning järjest enam kasvab nende noorte inimeste arv, kes lühifilmiõhtutel või -festivalidel aega veedavad.
Nüüd on Eesti publikul suurepärane võimalus kolme päeva jooksul vaadata üht osa sakslaste väljapaistvast loomingust.
Tallinnas linastuvate filmide teemavaldkonnad on mitmesugused. Animalfilmid («Tricky Germany») on tuntud kõrge taseme poolest, komöödiad («Saatuse iroonia») on tänu publikumõjule üleüldiselt meelsasti kasutatav zhanr.
Ja Saksa armastusfilmid («Armastus ja teised julmused») on palju raskemeelsemad kui mujal ning käsitlevad enamasti armastuse pooldamise asemel hoopis armastuse takistamist.
Tervikuna annab Kinomajas näidatav lühifilmide valik läbilõike saksa lühifilmide kvaliteeditasemest ja peegeldab sakslaste meeleolu 90ndatel aastatel.