Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bosniast ei tohi tulla uus Küpros

    Bosniast ei taheta uut Küprost, kus ÜRO relvajõud on rahu kaitsnud juba veerandsada aastat.
    1995. a allkirjastatud Daytoni rahulepingust on riigile eraldatud juba 5,1 miljardit dollarit ainuüksi taastustöödeks. Sellele lisanduvad aga veel 30 000 rahukaitseväelase ülalpidamiskulud.
    Nüüd, kus doonorriikide pilgud on pööratud Kosovole, on Bosnial aeg «sõltuvuse sündroomist» terveneda, kirjutas rahvusvahelise kogukonna eriesindaja Balkanil Wolfgang Petritch ajalehes Wall Street Journal.
    Uus etapp on «omandi» etapp, ütleb Petritch, mõeldes selle all nii varasid kui Bosnia kommunismi ja sõja ajast päritud probleeme. Väliskogukonna aktiivse sekkumise tõttu on kohalikud ametivõimud seni vastutusest justkui vabastatud olnud.
    Petritchi eelkäija Carlos Westendorp langetas otsused nii Bosnia passide, valuuta, vapi kui autode numbriplaatide kohta, sest horvaatidest, moslemitest ja serblastest koosnev kogukond ei suutnud üksmeelele jõuda. Rahvushümnil, mille meloodia valis samuti Westendorp, pole samal põhjusel veel siiani sõnu.
    Esimesel pilgul võib paista, et riik on toibumas 1992.--1995. a sõjast, mis ajas kodunt 2 mln inimest ja jättis tapetuna maha 250 000. Samas pole 1,1 mln põgenikku veel julgenud koju naasta ning rahvastiku etnilised grupid elavad üksteisest eraldi.
    Sõja tagajärjel langes tööstustoodang 80--90%, tööpuudus kasvas 80 protsendile. Kui 1990. aastal oli Bosnia-Hertsegoviina SKT 11 miljardit dollarit ja tulu elaniku kohta 2400 dollarit, siis aastal 1995 oli SKT vaid 2 miljardit dollarit ja tulu elaniku kohta 500 dollarit. Majanduslikku kahju ja purustatud infrastruktuuri taastustööde hinnaks on arvatud 20 miljardit dollarit. Lisaks on maapõues pool miljonit miini, millest kahjutuks on tehtud vaid 5 protsenti.
    Sõja järel on reaalne majanduskasv olnud 40% aastas, jõudes läinud aastaks 40 protsendile 1990. a tasemest. Nüüd vajab riik kiiresti seadusi investeeringute soodustamiseks ning ettevõtete ja pankade erastamist.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Express Post lõpetab kojukande ja koondab ligi 450 inimest Eesti Post valmis töötajaid värbama
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.