Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Perspektiivsed eksportkaubad otsivad uut turgu

    Eesti ekspordiagentuuri hinnangul on Venemaa turule alternatiivide otsimisel parimad väljavaated uute eksporditurgude hõivamiseks neljal tööstusharul.
    - Puidutööstuse eelis on tooraine olemasolu: meie puit on Põhjamaadest 30% odavam. Eestil on head puidutöötlemise kogemused, millele on alus pandud investeeringutega.
    - Tekstiilisektor alustas allhankega, mis oli kasvuks hädavajalik. Kasv põhines eelkõige tööjõukulu eelisel. Viimase viie aastaga on tööjõu hind ligi viis korda tõusnud. Tööjõu hind aga moodustab toote omahinnast keskmiselt 70%, seega tuleb hakata välja pakkuma oma tooteid. Seni on Eesti rõivatootjad proovinud minna eelkõige Rootsi ja Saksa turule. Saksamaale sisse murda on väga keeruline, sest seal on tugevad ja tuntud rõivatootjad ees. Ilmselt on lihtsam sihtida Skandinaaviamaid, seda enam, et meie tootjad tunnevad sealse tarbija maitset.
    - Ka elektroonikasektor põhineb allhankel. Elektroonikas moodustab allhange 87%, kuna aga tegeldakse ka tootearendusega, siis on allhange selles sektoris püsivam kui näiteks rõivatööstuses. Maailmas on nõudlus elektroonikatoodete järele üsna suur ja seega on perspektiivi Eesti elektroonikasektoril. Seda enam, et tööjõu koolitus ja kvaliteet on vajalikul tasemel. Eestis on Nõukogude ajast väga hea matemaatika- ja füüsikaalane ettevalmistus, mis tuleb elektroonikasektoris kasuks.
    Ka masinaehituses on Eestil Nõukogude ajast kogemus olemas ja siingi võib loota edasist kasvu.
    - Kui varem oli toiduainesektoris ekspordiliidrite hulgas piimatööstus, siis nüüd on toimunud langus. Piimatoodete osas on kogu Euroopas ületootmine ja Eesti ei paku selliseid ni?itooteid, mida teistel riikidel pole välja panna. Me ei ole ka hinnakonkurentsis, sest Euroopa Liit doteerib rohkelt põllumajandust.
    Eestit tuntakse aga kui kalariiki. Kuna oleme Euroopa riikidesse läbi Hollandi kalatooteid eksportinud, siis meid juba teatakse ja nõudlus on Euroopa turul olemas. Nõudluse rahuldamiseks pole enam takistuseks ka euronõuded. Suuremate kalatööstuste tootmine vastab nõuetele ja neil on olemas vajalikud sertifikaadid Euroopa turule tootmiseks.
    Uue turuna on kalatööstuses tehtud panus Hiinale. Tootearenduseski arvestatakse hiinlaste maitsega.
    Valitsus loodab laiendada ekspordi geograafiat Kesk- ja Ida-Euroopa turu arvel. Praegu on eksport selles suunas alla 1 protsendi, perspektiivis tahetakse aga eksporti sinna regiooni suurendada paari aasta jooksul 5 protsendini. Suurimaks takistuseks saab Kesk- ja Ida-Euroopaga suhtlemisel ilmselt keelebarjäär, sest seal ei osata keeli, lisaks pole väljakujunenud kanaleid nendele turgudele sisenemiseks.
    Samuti puudub Eesti eksportivatest ettevõtetest 60 protsendil korralik ekspordikava ja enamik eksportivatest ettevõtetest ei ole endale selgeks teinud takistusi, mida toob kaasa ühinemine euroliiduga. Sertifikaatide ja nõuetega kohanemine võtab aega ja kohe peale Euroopa Liidu liikmeks saamist Eesti eksport sellele turule ei kasva. Eestis ei ole ka testimislaboreid ega teisi vajalikke institutsioone, mis tõendaksid, et toode vastab EU nõuetele. Riik peab tegema arvutused, kas on võimalik ja otstarbekas luua vajalikud institutsioonid või on mõttekam kasutada Rootsi ja Soome vastavate asutuste teenuseid.
    Autor: Kai Vare
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi
Tipp-pank Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi nii selleks kui järgmiseks aastaks, vahendab Bloomberg.
Tipp-pank Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi nii selleks kui järgmiseks aastaks, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Nädala lood. Krüptoidu vangerdas luksuskinnisvaraga, pangapaanika ning uus firma tahab börsile
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.