Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perspektiivsed eksportkaubad otsivad uut turgu
Eesti ekspordiagentuuri hinnangul on Venemaa turule alternatiivide otsimisel parimad väljavaated uute eksporditurgude hõivamiseks neljal tööstusharul.
- Puidutööstuse eelis on tooraine olemasolu: meie puit on Põhjamaadest 30% odavam. Eestil on head puidutöötlemise kogemused, millele on alus pandud investeeringutega.
- Tekstiilisektor alustas allhankega, mis oli kasvuks hädavajalik. Kasv põhines eelkõige tööjõukulu eelisel. Viimase viie aastaga on tööjõu hind ligi viis korda tõusnud. Tööjõu hind aga moodustab toote omahinnast keskmiselt 70%, seega tuleb hakata välja pakkuma oma tooteid. Seni on Eesti rõivatootjad proovinud minna eelkõige Rootsi ja Saksa turule. Saksamaale sisse murda on väga keeruline, sest seal on tugevad ja tuntud rõivatootjad ees. Ilmselt on lihtsam sihtida Skandinaaviamaid, seda enam, et meie tootjad tunnevad sealse tarbija maitset.
- Ka elektroonikasektor põhineb allhankel. Elektroonikas moodustab allhange 87%, kuna aga tegeldakse ka tootearendusega, siis on allhange selles sektoris püsivam kui näiteks rõivatööstuses. Maailmas on nõudlus elektroonikatoodete järele üsna suur ja seega on perspektiivi Eesti elektroonikasektoril. Seda enam, et tööjõu koolitus ja kvaliteet on vajalikul tasemel. Eestis on Nõukogude ajast väga hea matemaatika- ja füüsikaalane ettevalmistus, mis tuleb elektroonikasektoris kasuks.
Ka masinaehituses on Eestil Nõukogude ajast kogemus olemas ja siingi võib loota edasist kasvu.
- Kui varem oli toiduainesektoris ekspordiliidrite hulgas piimatööstus, siis nüüd on toimunud langus. Piimatoodete osas on kogu Euroopas ületootmine ja Eesti ei paku selliseid ni?itooteid, mida teistel riikidel pole välja panna. Me ei ole ka hinnakonkurentsis, sest Euroopa Liit doteerib rohkelt põllumajandust.
Eestit tuntakse aga kui kalariiki. Kuna oleme Euroopa riikidesse läbi Hollandi kalatooteid eksportinud, siis meid juba teatakse ja nõudlus on Euroopa turul olemas. Nõudluse rahuldamiseks pole enam takistuseks ka euronõuded. Suuremate kalatööstuste tootmine vastab nõuetele ja neil on olemas vajalikud sertifikaadid Euroopa turule tootmiseks.
Uue turuna on kalatööstuses tehtud panus Hiinale. Tootearenduseski arvestatakse hiinlaste maitsega.
Valitsus loodab laiendada ekspordi geograafiat Kesk- ja Ida-Euroopa turu arvel. Praegu on eksport selles suunas alla 1 protsendi, perspektiivis tahetakse aga eksporti sinna regiooni suurendada paari aasta jooksul 5 protsendini. Suurimaks takistuseks saab Kesk- ja Ida-Euroopaga suhtlemisel ilmselt keelebarjäär, sest seal ei osata keeli, lisaks pole väljakujunenud kanaleid nendele turgudele sisenemiseks.
Samuti puudub Eesti eksportivatest ettevõtetest 60 protsendil korralik ekspordikava ja enamik eksportivatest ettevõtetest ei ole endale selgeks teinud takistusi, mida toob kaasa ühinemine euroliiduga. Sertifikaatide ja nõuetega kohanemine võtab aega ja kohe peale Euroopa Liidu liikmeks saamist Eesti eksport sellele turule ei kasva. Eestis ei ole ka testimislaboreid ega teisi vajalikke institutsioone, mis tõendaksid, et toode vastab EU nõuetele. Riik peab tegema arvutused, kas on võimalik ja otstarbekas luua vajalikud institutsioonid või on mõttekam kasutada Rootsi ja Soome vastavate asutuste teenuseid.
Autor: Kai Vare