17. oktoober 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Vastutus töötervishoiu ja -ohutuse rikkumise eest

Alates töötervishoiu ja tööohutuse seaduse jõustumisest 26. juulil on sageli valesti tõlgendatud füüsilise ja juriidilise isiku vastutust seallega kehtestatud õigusaktide rikkumise eest. Seaduse § 28 lg1 alusel kannab füüsiline isik nende õigusaktide nõuete rikkumise eest distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust.

Vastavalt haldusõigusrikkumiste seadustikule võib tööõiguse aktide nõuete, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest nende täitmise eest vastutavale isikule määrata rahatrahvi kuni saja päevapalga ulatuses (praegu 4100 kr). Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati tööõnnetus või kutsehaigus, määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses (8200 kr). Seejuures tuleb märkida, et tööinspektor võib määrata trahvi kuni 50 päevapalga ulatuses, (2050 kr). 50 päevapalgast suurema trahvi võib määrata halduskohtunik.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 28 lg 2 kannab juriidiline isik, s.o äriühing ja asutus, nende õigusaktide rikkumise eest haldusvastutust. Sõltuvalt rikkumisest võib rahatrahv ulatuda ühest päevapalgast kuni 250 000 kroonini. Näiteks töötajale või töötajate esindajale ettenähtud töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse korraldamata jätmise, töökeskkonna ohutegurite mõõtmata jätmise ning töötajatele ohutegurile vastava isikukaitsevahendi andmata jätmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 20 000 kr.

Kõige suurema rahatrahvi (250 000 krooni) võib määrata õigusakti nõude täitmata jätmise eest, kui see põhjustab surmaga lõppenud õnnetuse, samuti tööinspektori ettekirjutises märgitud õigusakti korduva täitmata jätmise eest. Kuni 30 000 krooni trahvi võib määrata tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Sellest suurema trahvi määrab halduskohtunik.

Vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi § 105 lg 4 on tööinspektorile antud uurija õigused, st tal on töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral õigus algatada kriminaalasi ja teostada edasilükkamatuid uurimistoiminguid.

Tööinspektsiooni põhieesmärk on riikliku järelevalve ja selgitustööga suunata tööandjate tegevus seaduslikkuse tagamisele ning seeläbi luua ohutud ja tervislikud töötingimused kõigile töötajatele. Kuna seadus jõustus hiljuti, peaksid kõik tööandjad korraldama ettevõtte kõigi struktuuriüksuste ja otseste tööde juhtidele seaduse tundmaõppimise, korraldama nõuetekohase sisekontrolli, tegema töötajatele teatavaks nende kohustused ja õigused ning koostöös moodustatud töökeskkonna struktuuridega (töökeskkonnaspetsialist, -nõukogu, -volinikud) kavandama ja rakendama konkreetsed abinõud seaduse kõigi sätete täitmise tagamiseks.

Autor: Eino Rohtmets

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt