Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Wall Street langetab aktsiate hindu

    Põhinimekirja aktsiatest tegi eile suurima, ligi kaheksaprotsendilise languse Optiva Panga aktsia. Eesti Telekomi aktsia odavnes ligi 4%, Ühispanga aktsia 4,1% ja Hansapanga aktsia 1,6%. Pangandussektori, eriti Hansapanga aktsia lühiajalist hinnalangust prognoosisid analüütikud septembri majandustulemustele tuginedes juba reedel, enne New Yorgi börsi 2,6% langust.
    Aktsiahinnad välisbörsidel tegid suurema languse läbi reedel, kuid Tallinna börs ei jõudnud varajase sulgemisaja tõttu sellele reageerida. Majandusleht Financial Times kirjutas eile, et alanud nädal tuleb maailma finantsturgudel tormiline ja silmitsi tuleb seista suurte kõikumistega. Eelmisel nädalal tegi Dow Jones dekaadi suurima kukkumise, kaotades ligi 6 protsenti. Euroopa turud usuvad, et intressitasemete tõstmine paneb aktsiahinnad löögi alla, kirjutas Financial Times ja märkis, et Euroopa keskpangad on isegi altimad intressitasemeid tõstma kui USA Fed. «Mida rohkem aktsiahinnad langevad, seda vähetõenäolisem on, et Fed novembri keskel intressitaset tõstab,» lausus Financial Timesile Lehman Brothersi ökonomist Stephen Slifer.
    «Meist endist ei sõltu eriti midagi. Kui USA langeb, on meilgi languspotentsiaali küllaga,» lausus Suprema analüütik Veikko Maripuu börsilangust ja edaspidiseid arenguid kommenteerides.
    Maripuu sõnul reageerib kohalik turg rohkem negatiivsetele uudistele, mistõttu on oodata, et aktsiahindade jätkuvale langusele maailmaturgudel järgneb ka Tallinn. Seevastu juhul kui USAs langus peatub või hinnad isegi tõusevad, ei pruugi selle mõju Tallinnas tunda, rääkis Maripuu.
    «Kuni aasta lõpuni siin turul midagi ilusat näha ei saa,» ütles Optiva Varahalduse fondihaldur Alo Kullamaa. Arvata võib, et ka ostjad oskavad enda tegevust ajastada ja milleks osta aktsiaid kallimalt, kui saab ka odavamalt, rääkis Kullamaa.
    Ma usun, et kui meie turul põhi saavutatakse ja langustrend murdub, langeb see kokku Wall Streeti stabiliseerumisega, lausus Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk.
    Reisenbuk lisas, et on lootusetu hakata USA turu käänakuid ette aimama ning oma investeeringuid tuleks hoida. «Praegu ei ole küll õige aeg müüa,» kinnitas Reisenbuk. «Risk kaotada on suurem. Kui müüa odavad aktsiad, tuleb need kallimalt tagasi osta.»
    Juba kuu aega tagasi hoiatas USA tunnustatud ökonomist Edward Yardeni, et Ühendriikide aktsiakurssides on 40% õhku ning pikema perioodi kasumiootused on täiesti ebareaalsed. Deutsche Banc Alex. Browni peaökonomist Yardeni kasutab turuolukorra analüüsimiseks lihtsat keskpanga hindamismudelit ehk nn FSVMi. Juulikuu alguses näitas FSVM, et S&P 500 indeks oli ligi 50% üle hinnatud. Eelmine rekord, 34% ülehinnatus oli 1987. aasta septembris, mille järel toimus kursside vabalangus. Täna 12 aastat tagasi algas viimane börsikrahh Ameerikas. Septembri keskpaigas andis FSVM ülehinnatuse tasemeks 41%. Toona 10 800 punkti tasemel püsinud Dow Jonesi indeksi tegelikuks väärtuseks hindas Yardeni 8000 punkti ja soovitas valmistuda suureks börsikrahhiks.
    Reisenbuki sõnul ei ole Ameerikas kogu turg üle hinnatud, pigem on see interneti ja kõrgtehnoloogia ettevõtete probleem, kuhu suundub põhiosa turul liikuvast rahast. See on ebanormaalne olukord, mille tervendamiseks on kaks teed: kas langevad kõikide aktsiate hinnad või stabiliseeruvad kõrgtehnoloogia ettevõtete hinnad ja teised aktsiaid tulevad üles, rääkis Reisenbuk. Turu tervendamise tee on valuline, kuid kaugemas perspektiivis tuleb see kasuks, lausus Reisenbuk.
    Ameerika juhtivate investeerimispankade analüütikud on juba mõnda aega soovitanud raha kallitest aktsiatest välja võtta ja investeerida teistesse ettevõtetesse ning arenevatele turgudele.
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.