• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigilõivud närivad rahakoti auklikuks

    Tuleval aastal läheb elu kibedaks autoomanikel, alkoholiga kauplejatel, samuti kõigil neil, kel plaanis tehing varaga, firma registreerimine või ees kohtuskäik -- valitsusel on kavas tõsta ligi 300 riigilõivu, millest loodetakse riigikassa täitmiseks saada 250 miljonit krooni rohkem kui tänavu, kokku enam kui 700 miljonit.
    Äripäev ei pea õigeks riigilõivude suurtõstmist -- lõivud on mõeldud riigi kulutuste katmiseks ühe või teise dokumendi vormistamisel, mitte hädaabinõuks eelarveaukude lappimisel.
    Riigilõivud suurenevad kõige rohkem alkoholi impordil ja jaemüügil: sisseveo luba kolmeks aastaks hakkab maksma 175 000 krooni ja poepidajad peavad müügiloa eest välja käima kaks korda suurema summa kui tänavu, 44 000 krooni. Ometi on Eesti võtnud täitmiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise lepingu, mis lubab riigil impordile kehtestada riigilõivutaolisi tasusid üksnes ulatuses, mis katab litsentsi väljaandmisel riigi osutatud teenuste kulud.
    Suurpoodnikke see suurt ei mõjuta, küll aga seisavad väikeäride omanikud valiku ees, kas loobuda alkoholimüügist ja üritada ikkagi edasi kaubelda või panna pood kohe kinni. Külapoed elavad paraku alkoholimüügist saadud tulu najal. Uut hoogu saab salaviinaäri.
    See, kes plaanib tuleval aastal autoregistrikeskusega asju ajada -- minna juhiluba taotlema, sõidukit registreerima jne -- peab arvestama umbes 5000 krooniga, sellest üksnes sõiduki numbrimärk läheb maksma 1500 krooni.
    Valitsus võib nii saada parema ülevaate sellest, kui suured summad liiguvad läbi (vanade) sõidukite maaletoojate ja müüjate sõrmede, ning sellest riigikassasse mõned kroonid lisaks. Tegelikult nuhtleb riik autoomanikke auto omamise eest, suurendades pidevalt sõidukiga seotud väljaminekuid põhimõttel «kui sul on auto, on sul ka raha».
    Kolmikliidu mure, kuidas leida katet 2000. aasta riigieelarve kuludele, on mõistetav, kuid valitsuse tegevus kulude ja tulude tasakaalustamisel stiilis «ühe käega annan, teisega võtan» ei ärata usaldust. Ebaprofessionaalne on iga riigikassa täitmiseks astutud ebapopulaarset sammu põhjendada vajadusega täita eelarveauk, mis tekib seoses ettevõtte tulumaksuvabastusega.
    Valitsusel on allikaid, millest ühisesse katlasse lisa ammutada -- näiteks riigivara erastamisest laekuvast rahast, mis seni läks Hüvitusfondi, võib osa suunata stabilisatsioonireservi asemel eelarvesse. Ka kaitsekulutuste 22,2protsendiline kasv võrreldes tänavusega on ilmselgelt üle pingutatud. Aga alustada tasub valitsusel nähtavasti korra loomisest oma majapidamises.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Ühe esimese Lääne brändina Venemaal alustanud McDonald’s lahkub
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Veokite piiriületused Venemaaga on taas tõusutrendis Eesti vedajatel on tööd isegi rohkem
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.