Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlaste ärikeelest on raske aru saada
Soome keeles on terve rida mõisteid, mida soome ärimehed kasutavad, arvates, et ka nendega läbirääkimisi pidavad eestlased kõigest aru saavad. Eestlased kas ei viitsi või ei julge täpsustavaid küsimusi esitada ning see põhjustab probleeme ja arusaamatusi. Mõned näited sõnadest ja väljenditest, mida soome ärimehed sagedasti kasutavad.
«Palata sorvin äären» (tagasi treipingi taha) -- seda väljendit kasutatakse paljudel juhtudel, kuigi konkreetsel tööl ei pruugi olla treimisega midagi ühist. «Palata sorvin äären» all mõeldakse tavaliselt puhkuselt naasmist, sõltumata töö iseloomust.
«Klousata» on väga levinud ärisõna, mis tuleb loomulikult inglisekeelsest terminist «to close». Kui jõutakse lepinguni, siis «klousataan».
Teine väga levinud ärisõna on «luukutta». Selle sõnaga mõeldakse ühe kliendi juurest teise juurde jooksmist.
Üks uuemaid väljendeid on «mikki hiiri». See on veidi raskemini mõistetav termin. Mõeldakse näiteks sellist kokkulepet, mida tehakse vaid moepärast ja juba algusest peale ei usuta selle realiseerumist.
Kolme viimast terminit saab kasutada ühes lauses: Müüjal tuleb «luukuttaa» hulgaliselt uusi kliente, «klousataakseen» suure lepingu, kuna eelmisel kuul pidi ta palju tegema «mikki hiiri» töid.
See lause tähendab, et müüja peab hea müügitulemuse saavutamiseks lühikese ajaga sõlmima lepingud suure hulga klientidega, kuna eelmisel kuul tuli tal teha palju asjatut tööd.
Autor: Harry Piela