Kes kukutas telefoniposti?

Posti alla jäänud auto kasutaja ja autole kukkunud telefoniposti omanik vaidlevad kohtus moraalse kahju tekke üle.

Marko Tumanov esitas ASile Eesti Telefon üle 27 000 kroonise nõude, põhjendades seda auto taastusremondiga ning 50 000kroonise nõude moraalse kahju ehk ärajäänud ärikohtumiste ja kaassõitja Heli Orujõele tekitatud üleelamiste kompenseerimiseks.

Nõude aluseks olev juhtum leidis aset 15. juulil 1999 kella 17.30 paiku, kui Marko Tumanov sõitis oma vennale kuuluva sõiduautoga Toyota Carina E Lääne-Virumaal Päide--Veltsi teel. Auto kiirus oli umbes 80 kilomeetrit tunnis, kui autole kukkus peale telefonipost koos liinitraatidega. Post kraapis 1994. aastal välja lastud auto katuse ja kere esiklaasist alates, purustades kapoti vasakpoolse nurga, tagumise aknaklaasi, kardinad, kõlarid ja mobiiltelefoniantenni koos kinnitusega. Autos kaassõitjana olnud Heli Orujõe sai üleelatust ?oki ning pidi ravimeid tarvitama.

- Kuna sõiduk kindlustatud ei olnud, siis kahju kindlustus ei hüvita. Kui aga oletada, et sõiduk oli kindlustatud ja posti umberkukkumises jääb süüdi Eesti Telefon, siis kahju kompenseerinud kindlustusselts esitab kindlustusseaduse alusel viimase vastu regressinõude. Moraalset kahju ei hüvitata aga isegi sõidukikindlustuse poliisi olemasolul. Loomulikult ei takista see moraalse kahju korvamise nõudmist kohtu kaudu.

Kahju tekitajat aitaks vastutuskindlustus, hüvitades kolmandale isikule (auto omanik) tekitatud kahju. Hüvitatakse nii sõidukile varaline kahju kui vastavalt vajadusele ka kannatada saanud isiku ravikulud. Ka vastutuskindlustuse poliisi kohaselt ei kuulu hüvitamisele moraalne kahju, küll võib kindlustusseltsi kulul palgata advokaadi.

- Vääramatuks jõuks peetakse erakorralist sündmust, mis on antud tingimustes objektiivselt kõrvaldamatu. Enamasti on selleks stiihilised loodusnähtused nagu välk, torm, paduvihm jms. Ka muid asjaolusid, mida kohustatud isikul ei ole võimalik objektiivselt ära hoida, võib pidada vääramatuks jõuks ja selle tagajärjel tekkinud kahju ei ole ta kohustatud hüvitama.

Kui teele langeb post ja sellest tekib kahju liiklejale, on posti omanik üldjuhul kohustatud hüvitama kahju, kuna ta peab tagama posti ohutuse. Kui posti omanik tõendab, et posti langemise põhjustas vääramatu jõud, näiteks erakordselt tugev tuul, vabaneb ta kahju hüvitamise kohustusest. Iga juhtumi puhul tuleb aga eraldi hinnata, kas kahju tekitanud sündmus oli tõepoolest erakorraline ja objektiivselt vältimatu.

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus talle õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtud rahuldavad neid nõudeid siiski harva ja piiratud ulatuses. Ainuüksi ehmatust, solvumist, meeleolu langust jm psüühilist üleelamist või füüsilist valu üldjuhul moraalseks kahjuks ei peeta.

Riigikohus on leidnud, et moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele näiteks püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus, oluline psüühika ja närvitegevuse häire, heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama kannatanu. Näteks närvivapustuse korral peab ta esitama vastava arstitõendi. Moraalse kahju suuruse tõendamise kohustust kannatanul ei ole, hüvitise suuruse määrab kohus.