Kes kukutas telefoniposti?

Posti alla jäänud auto kasutaja ja autole kukkunud telefoniposti omanik vaidlevad kohtus moraalse kahju tekke üle.

Marko Tumanov esitas ASile Eesti Telefon üle 27 000 kroonise nõude, põhjendades seda auto taastusremondiga ning 50 000kroonise nõude moraalse kahju ehk ärajäänud ärikohtumiste ja kaassõitja Heli Orujõele tekitatud üleelamiste kompenseerimiseks.

Nõude aluseks olev juhtum leidis aset 15. juulil 1999 kella 17.30 paiku, kui Marko Tumanov sõitis oma vennale kuuluva sõiduautoga Toyota Carina E Lääne-Virumaal Päide--Veltsi teel. Auto kiirus oli umbes 80 kilomeetrit tunnis, kui autole kukkus peale telefonipost koos liinitraatidega. Post kraapis 1994. aastal välja lastud auto katuse ja kere esiklaasist alates, purustades kapoti vasakpoolse nurga, tagumise aknaklaasi, kardinad, kõlarid ja mobiiltelefoniantenni koos kinnitusega. Autos kaassõitjana olnud Heli Orujõe sai üleelatust ?oki ning pidi ravimeid tarvitama.

Kuna autol polnud kaskokindlustust, siis kindlustus tekitatud kahju ei hüvitanud. Kohustuslik liikluskindlustus autoomanikku ei aidanud, kuna juht kahju ei tekitanud.

Sündmuskohta vaadelnud päästeametnikud ja politseinikud leidsid, et telefonipostid olid pehkinud. Samuti kohale tulnud Eesti Telefoni esindaja kinnitas, et liin pole aastaid kasutusel olnud ning postid on vanad ja mädanenud. Et asi usutav oleks, jäädvustati kannatanu algatusel videofilmile lõik, kus inimese jõust piisab posti pikalilükkamiseks.

ASi Eesti Telefon esindaja väidab, et firma pole juhtunus süüdi, kuna posti langemise kutsus esile vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks oli Eesti Telefoni väitel torm, telefonipostide pehkimist eitatakse. Sellele vaatamata lubas Eesti Telefon materiaalse kahju summas 27 845 krooni hüvitada. Moraalse kahju tekitamist Marko Tumanovile ja Heli Orujõele sidefirma ei tunnista.

Marko Tumanov keeldus Eesti Telefoni pakkumist materiaalse kahju osas vastu võtmast. Asi otsustatakse kohtus, mille järgmine istung on planeeritud novembrikuusse.

Kas 15. juulil torm oli, pole selge. Üle-eestilistel andmetel võis tuul tavalisest tugevam olla, samas polnud sündmuskohale lähimast, Väike-Maarja meteoroloogiakeskusest kohalikule päästeteenistusele tormihoiatust antud. Väike-Maarja andmetel oli 15. juulil küll kaks äikesehoogu. Neist esimese ajal ulatusid tuulepuhangud isegi 12 m/s, see leidis aset aga kella 15 ajal. Teine, nõrgema tuulega äikesehoog, oli kolmveerand tundi hiljem.

Oht tuulise ilmaga posti alla jääda väheneb. Tänavu võtab Eesti Telefon maha 1200 km vanu õhuliine.

- Kuna sõiduk kindlustatud ei olnud, siis kahju kindlustus ei hüvita. Kui aga oletada, et sõiduk oli kindlustatud ja posti umberkukkumises jääb süüdi Eesti Telefon, siis kahju kompenseerinud kindlustusselts esitab kindlustusseaduse alusel viimase vastu regressinõude. Moraalset kahju ei hüvitata aga isegi sõidukikindlustuse poliisi olemasolul. Loomulikult ei takista see moraalse kahju korvamise nõudmist kohtu kaudu.

Kahju tekitajat aitaks vastutuskindlustus, hüvitades kolmandale isikule (auto omanik) tekitatud kahju. Hüvitatakse nii sõidukile varaline kahju kui vastavalt vajadusele ka kannatada saanud isiku ravikulud. Ka vastutuskindlustuse poliisi kohaselt ei kuulu hüvitamisele moraalne kahju, küll võib kindlustusseltsi kulul palgata advokaadi.

- Vääramatuks jõuks peetakse erakorralist sündmust, mis on antud tingimustes objektiivselt kõrvaldamatu. Enamasti on selleks stiihilised loodusnähtused nagu välk, torm, paduvihm jms. Ka muid asjaolusid, mida kohustatud isikul ei ole võimalik objektiivselt ära hoida, võib pidada vääramatuks jõuks ja selle tagajärjel tekkinud kahju ei ole ta kohustatud hüvitama.

Kui teele langeb post ja sellest tekib kahju liiklejale, on posti omanik üldjuhul kohustatud hüvitama kahju, kuna ta peab tagama posti ohutuse. Kui posti omanik tõendab, et posti langemise põhjustas vääramatu jõud, näiteks erakordselt tugev tuul, vabaneb ta kahju hüvitamise kohustusest. Iga juhtumi puhul tuleb aga eraldi hinnata, kas kahju tekitanud sündmus oli tõepoolest erakorraline ja objektiivselt vältimatu.

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus talle õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohtud rahuldavad neid nõudeid siiski harva ja piiratud ulatuses. Ainuüksi ehmatust, solvumist, meeleolu langust jm psüühilist üleelamist või füüsilist valu üldjuhul moraalseks kahjuks ei peeta.

Riigikohus on leidnud, et moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele näiteks püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus, oluline psüühika ja närvitegevuse häire, heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama kannatanu. Näteks närvivapustuse korral peab ta esitama vastava arstitõendi. Moraalse kahju suuruse tõendamise kohustust kannatanul ei ole, hüvitise suuruse määrab kohus.