Rahapesijaks teeb sada tuhat

Kui ettevõtja ei taha rahapesijate kilda sattuda, peab ta enam kui 100 000kroonise ostu eest sularahas maksnu isiku kindlaks tegema ja andmed rahapesu andmebüroosse saatma.

Kuigi Eestis liigub isegi mitmekümne miljoni dollari suuruseid musta raha pakke, tuleb teateid suurte sularahatehingute kohta rahapesu andmebüroosse vähe. «Iga seaduse toimimahakkamisega läheb aega,» ütleb büroo juhataja Arnold Tenusaar.

Samas on 1. juulist kehtiva rahapesu tõkestamise seaduse järgi karistatv juba see, kui ettevõtte töötaja 100 000 krooni sularahas vastu võtab, ilma et seaduse kohaselt ostja isiku kindlaks teeks. Sõltuvalt seotusest rahapesijatega ulatuvad karistused rahatrahvist ja teataval ametikohal või tegevusalal tegutsemise õiguste äravõtmisest kuni kaheaastase vabadusekaotuseni.

Vähene andmete saatmine rahapesu andmebüroole võib olla tingitud ka sellest, et suuri sularahatehinguid tehakse vähe. Mitmed automüüjad kinnitasid, et aeg, mil Venemaalt autosid ostma tuldi, spordikotitäis raha kaasa, on möödas. Ka kinnisvaramüüjad väitsid, et sularahatehinguid tehakse minimaalselt.

Ostja identifitseerimise kohustus ei tähenda, et müüja rahapesu andmebüroolt iga ostja kohta heakskiidu saaks. Kui aga müüja ei suuda ostja isikut tuvastada või tekib kahtlus rahapesus, saab pöörduda rahapesu andmebüroosse telefonil 6 123 202 või e-posti aadressil [email protected].

Neil ettevõtjail, kes millegipärast ostjat tuvastanud ja andmeid rahapesu andmebüroosse saatnud pole, on soovitav teha seda tagantjärele -- mingid andmed ostja ja tehingu kohta peaksid firmas küll säilinud olema. Loomulikult võib ka oodata, millal seaduserikkumine aegub. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, siis aegub asi viie aastaga.

Huvi rahapesijaga kokku mängida võib ettevõtjal või ettevõtte töötajal olla kahesugune. Esiteks saab ta konkurendist, kes ostja passi ei küsi, vähem tulu -- rahapesija eelistab diskreetsust. Teiseks ahvatluseks võib olla lootus nn valuraha saada.

Loomulikult ei puuduta eelnev pudu- ja toidupoode, küll aga kinnisvarafirmasid, autokauplusi ja muid kalli kauba müüjaid. Samuti ei kimbuta rahapesu tõkestamise seadus eraisikuid.

Eestis pole rahapesusüüdistusega kedagi kohtulaua ette toodud. Kahtlusi aga on. «Arvan, et mõni rahapesuga seotud kriminaalasi algatatakse juba sellel aastal,» ennustab Arnold Tenusaar.

Et kriminaalasjadega seoses võiksid firmade andmed lekkida, on välistatud. Esiteks on andmed rauduste taga, kuhu võõrastel pole lubatud siseneda, teiseks ei saadeta uurijate kätte kogu materjali, vaid koostatakse vajalikke andmeid sisaldav väljavõte.

Loomulikult võivad need, kes suurest sularahatehingust teatada ei taha, asjast kõrvale hiilida. Rahapesu andmebüroo on alles hoogu võtmas. Praegu on nende tegevus suunatud pankadele ja teistele finantsasutustele, et kindlustada rohkem kui 200 000krooniste sularahata ülekannete jälgimine. Tähelepanu pööratakse sealgi vaid kahtlastele ja ebaharilikele tehingutele.

Kuna suuri rahasummasid pestakse rahvusvahelisel tasemel, on rahapesu jälgijad sõlminud hulga välissidemeid. Järgmisel aastal loodetakse otseinfot juba 48 riigist.