Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametniku kabinet Rootsi moodi

    Vanalinnas asuva ärklikorruse väiksest toast on tehtud väheste vahenditega lihtne töökabinet, kus on kõik vajalik, kuid ei midagi ülearust.
    Toomas Käbini töökabinet asub ajaloolise maja pika kitsukese koridori ääres 18 ruutmeetri suuruses toas. Selles väikeses katusealuses ruumis on lihtne töölaud, paar madalat kappi ning väike ümmargune koosolekutelaud toa tagumises sopis.
    Ruum mõjub lihtsalt ja asjalikult ning silma ei riiva midagi ülearust. Eestis oma lihtsusega isegi jahmatav kabinet on Rootsis täiesti tavaline.
    Rootsis on vist kogu maailmas üldse kõige rohkem uuritud tööruumi ergonoomilisi omadusi ja psühholoogilisi mõjusid. Selle tulemusel töötati välja terve rida soovitusi, millest 70-80ndail aastail väga rangelt kinni peeti.
    Kuigi alates 80ndate keskpaigast muutus bürooruumide ehitus ja kujundamine vabamaks, on tollase kooliga arhitektidel need soovitused alateadlikult sees.
    Ka Rootsi saatkonnahoones asuva Rootsi Ekspordinõukogu direktori Toomas Käbini kabinet on ehitatud ja sisustatud vastavalt emamaa normidele.
    Loomulikult ei puudu kapi pealt ka Rootsi kuningapaari pilt.
    See tuba on väga funktsionaalne ja minimalistlik. Olen töötanud siin kabinetis alates maja avamisest ning selle aja jooksul pole siin peaaegu midagi muudetud.
    Ajab asja ära, kuigi natuke igav on. Seinad oleks võinud erksamat tooni olla.
    Mulle meeldib tegelikult see napp ja tagasihoidlik sisustus -- see muudab inimese efektiivsemaks. Kuna siin pole ülearuseid sahtleid ja kappe, siis olen sunnitud ülearuse pahna alati ära viskama.
    Mööbli paigutuse tõttu ruumis langeb aknast tulev valgus lauale paremalt poolt, kuid ma olen vasakukäeline ning mulle see sobib.
    Nõupidamiste laud töökabinetis on hea, sest kõik materjalid on käe-jala juures. Eraldi nõupidamisteruum oleks muidugi viisakam.
    Kuna see on vana maja ja ärklikorrus, siis oleks arhitektid võinud kasvõi aampalkide näol rohkem seda vana esile tuua. Siin ruumis sa ei näe, ainult tead, et see on vana maja.
    Ühe inimese kabineti standardsuuruseks on Rootsi riigiasutustes 10 ruutmeetrit, see on 2,4x3,9. Sellisesse ruumi mahub laud vastu seina, tool ja kapp. Järgmisteks suurusteks on 12 ruutmeetrit ehk 3,6x3,9 ja 15 ruutmeetrit ehk 4,8x3,9.
    Kõnealune tööruum on 18 ruutmeetrit, mis Rootsi mõistes on juba grupi direktori kabinet. Sellisesse ruumi mahub lisaks töölauale, toolile ja kapile ka koosolekutelaud. Mööbli mõõtmed on vastavalt soovitustele samuti täpselt kindlaks määratud. Värvid on tööruumi valitud õrnalt kreemid. Kollast seetõttu, et tööruumis peavad domineerima soojad toonid. Nn krelle värve ei kasuta ma kunagi, need mõjuvad ärritavalt. Lähtudes vanast majast sai põrandale valitud naturaalne parkett. Erinevalt Eestis laialt leivinud lakkimisest sai kasutatud Rootsis viimasel ajal populaarseks muutunud õlitamist. Õlitatud põrand nõuab rohkem hoolt, kuid püsib kauem ilus, tugevnedes aja jooksul.
    Autor: Heli Tamm
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Raadiohommikus: aktsiapakkumine Lätist ja intresside mõju ettevõtjatele
Investor ja blogjja Märten Kress võtab üksipulgi lahti Läti finantsettevõtte DelfinGroupi suuromanike aktsiapakkumise – mis on selle head ja vead, kellel tasuks aktsiaid oma portfelli soetada ning milline võiks olla ettevõtte kasvuplaan.
Investor ja blogjja Märten Kress võtab üksipulgi lahti Läti finantsettevõtte DelfinGroupi suuromanike aktsiapakkumise – mis on selle head ja vead, kellel tasuks aktsiaid oma portfelli soetada ning milline võiks olla ettevõtte kasvuplaan.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.