Ametniku kabinet Rootsi moodi

Vanalinnas asuva ärklikorruse väiksest toast on tehtud väheste vahenditega lihtne töökabinet, kus on kõik vajalik, kuid ei midagi ülearust.

Toomas Käbini töökabinet asub ajaloolise maja pika kitsukese koridori ääres 18 ruutmeetri suuruses toas. Selles väikeses katusealuses ruumis on lihtne töölaud, paar madalat kappi ning väike ümmargune koosolekutelaud toa tagumises sopis.

Ruum mõjub lihtsalt ja asjalikult ning silma ei riiva midagi ülearust. Eestis oma lihtsusega isegi jahmatav kabinet on Rootsis täiesti tavaline.

Nõupidamiste laud töökabinetis on hea, sest kõik materjalid on käe-jala juures. Eraldi nõupidamisteruum oleks muidugi viisakam.

Kuna see on vana maja ja ärklikorrus, siis oleks arhitektid võinud kasvõi aampalkide näol rohkem seda vana esile tuua. Siin ruumis sa ei näe, ainult tead, et see on vana maja.

Ühe inimese kabineti standardsuuruseks on Rootsi riigiasutustes 10 ruutmeetrit, see on 2,4x3,9. Sellisesse ruumi mahub laud vastu seina, tool ja kapp. Järgmisteks suurusteks on 12 ruutmeetrit ehk 3,6x3,9 ja 15 ruutmeetrit ehk 4,8x3,9.

Kõnealune tööruum on 18 ruutmeetrit, mis Rootsi mõistes on juba grupi direktori kabinet. Sellisesse ruumi mahub lisaks töölauale, toolile ja kapile ka koosolekutelaud. Mööbli mõõtmed on vastavalt soovitustele samuti täpselt kindlaks määratud. Värvid on tööruumi valitud õrnalt kreemid. Kollast seetõttu, et tööruumis peavad domineerima soojad toonid. Nn krelle värve ei kasuta ma kunagi, need mõjuvad ärritavalt. Lähtudes vanast majast sai põrandale valitud naturaalne parkett. Erinevalt Eestis laialt leivinud lakkimisest sai kasutatud Rootsis viimasel ajal populaarseks muutunud õlitamist. Õlitatud põrand nõuab rohkem hoolt, kuid püsib kauem ilus, tugevnedes aja jooksul.

Autor: Heli Tamm