14. november 1999 kell 22:00

Eluasemelaenud on taas kättesaadavad

Praegu on majanduskliima taas paranemas ja üllatavalt kiirelt on Eesti pangad taastanud oma laenuressursid. Sellega on kaasnenud aktiivne pakkumine laenuturul ning laenutingimused on täna soodsamad kui 1997. aastal.

Järk-järgult suureneb elanike hulk, kes usaldavad ja on võimelised võtma pikaajalist eluasemelaenu. Seetõttu on põhjust tuua välja Eesti pankade väljastatavate eluasemelaenude põhitingimused ja nõuded laenuvõtjale.

Eraldi ei ole käsitletud liisingufirmade pakutavaid võimalusi eluaseme ostu finantseerimiseks, kuid nende põhinõuded ja tingimused on samad mis pankadel.

Eluasemelaen on mõeldud alalise eluaseme soetamiseks või juba olemasoleva eluaseme ümber- või juurdeehituseks. Eluasemelaenuga on võimalik soetada eluase, jagades maksukoormuse mitme aasta peale.

Laenu saab taotleda siis, kui omate korrapäraseid sissetulekuid ja pank saab neid kontrollida.

Taotluse eeldus on üldjuhul vastava panga arvelduskonto olemasolu ja sellele kontole peab olema laekunud vähemalt viimase kuue kuu töötasu (Optiva Pangas kolme viimase kuu).

Laenu taotlemiseks vajalik perekonna netosissetulek:

Hansapank: tarbimislaenu puhul 4500 kr ja eluasemelaenu puhul 6000 kr kuus. Sellest igakuiseks laenu teenindamiseks võib kuluda mitte rohkem kui 30%. Maksimaalne laenusumma sõltub teie sissetulekust ning laenu tagatise turuhinnast.

Eesti Ühispank: Tallinnas ja Tartus vähemalt 7000 kr, mujal Eestis 4500 kr.

Optiva Pank: 5000 kr kuus.

Merita Pank: sõltub laenusummast ja laenuperioodi pikkusest.

Kinnisvara Ekspress annab laenu sõltuvalt kodu (või ostetava kodu) väärtusest ja perekonna sissetulekust. Tavaliselt on see 67% ostuhinnast. Maksimaalne laenu tagasimakse suhe teie (ja teie abikaasa) aasta netosissetulekusse on 33%.

Balti-Ameerika Ettevõtlusfond: maksimaalne laenu tagasimakse on 36% pere netosissetulekust.

Hansapank: Laenu miinimumsumma on 30 000 kr ning tähtaeg 1--10 aastat. Pank võimaldab maksepuhkust üldjuhul kuni kuus kuud (maksepuhkus on periood, mille jooksul tuleb teil pangale tasuda vaid intressimaksed).

Eesti Ühispank: Miinimumsumma 30 000 kr ning tähtaeg on eluasemelaenu korral olenevalt summast ja tagatisest kuni 15 aastat. Pank võimaldab maksepuhkust.

Optiva Pank: 100 000 kr ning tähtaeg maksimaalselt 15 aastat.

Merita Pank: 100 000 kr ning laenu maksimaalne kestus soovitavalt 7--10 aastat.

Intress on seotud kuue kuu Euriboriga ja arvatakse laenujäägilt. Laenu tagasimaksmine toimub vastavalt kliendi soovile kas kord kuus või kord kvartalis.

Laenu intressiarve aluseks olevast kuue kuu Euribori muutmisest teatab pank teile kirja teel.

Kinnisvara Ekspress. Laenusumma 50 000--1 miljon kr. Laenuintress keskmiselt 13%. 50 000 kr puhul on laenupikkus viis aastat ja üle 100 000 kr kuni 10 aastat.

Omafinantseerimine on see osa kogu projekti maksumusest, mis tuleb laenusaajal endal rahastada.

Hansapank: 34%

Eesti Ühispank: 34%

Optiva Pank: 33%

Merita Pank: vähemalt 40%

Kinnisvara Ekspress 1/3 vara ostuhinnast. Teisisõnu, kui laenusumma on 100 000 kr, siis minimaalne omafinantseering on 50 000 kr. Seega peaks ostetava vara hind olema ca 150 000 kr.

Balti-Ameerika Ettevõtlusfond: 20%.

Tagatiseks seatud vara peab olema üldjuhul taastamisväärtuse ulatuses kindlustatud. Ka võib juhtuda, et laenuvõtja jääb näiteks kolm aastat enne võla kustutamist töövõimetuks. Sellisteks juhtudeks soovitavad kõik laenuandjad elu- ja laenukindlustust.

Hansapank. Elukindlustus ei ole reeglina kohustuslik, kuid inimlikust seisukohast lähtudes soovitav. Tagatis peab olema laenu kestuse ajal taastamisväärtuses kindlustatud.

Eesti Ühispank, Optiva Pank, Merita Pank. Elukindlustus on kohustuslik ja tagatis peab olema laenu kestuse ajal tagastamisväärtuses kindlustatud.

Ka teised laene väljastavad firmad nõuavad tagatise kindlustamist.

Laenu tagatiseks on ostetav või renoveeritav kinnisvara või korter või muu ehitis vallasvarana, kusjuures laenu maksimaalne summa ei saa olla suurem kui ²/3 tagatiseks oleva vara turuväärtusest.

Tagatisteks olevad korterid ja majad jagunevad juriidiliselt kaheks grupiks: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi on kinnistusregistrisse kantud maa koos kõige sellel asuvaga. Kui ostetava või ehitatava korteri või maja maa on kinnistusregistrisse kantud, siis ongi tegemist kinnisasjaga. Eramaja või korter, mille alune maa ei ole veel erastatud, on vallasasi.

Autor: Eero Olander

Hetkel kuum