Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeeringud osutusid enneaegseks
P. A Trafficu ligi 40 miljoni kroonine investeering uutesse ADRi nõuete kohastesse autodesse on osutunud enneaegseks. Riik ADR-lepingut ei täida.
P. A Trafficu juht Peeter Allas luges Eesti ühinemisel «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega» (ADR) konventsioonist välja, et veel kolme aasta jooksul on lubatud Eestis ohtlikke aineid vedada sõidukitega, mille konstruktsioon ja varustus ei vasta täielikult konventsiooni lisas toodud nõuetele.
Kolmeaastane periood lõppes septembris. Allase firmal oli selleks ajaks soetatud kaheksa uut ADRi nõuetele vastavat veokit. Teede- ja sideministeerium jättis aga endiselt kehtima ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjad, kus on lubatud kasutada leebematele nõuetele vastavaid autosid.
«Mingit üleminekuperioodi pole olnud,» ütleb ministeeriumi peaspetsialist Jaak Ideon. Tema sõnul kehtib ADR, millega Eesti riik ühines, vaid rahvusvaheliste vedude kohta. Kõikides Euroopa riikides kehtivad aga veel oma sisesed eeskirjad riigisiseseks veoks. Eestis on palju nõukogudeaegseid veokeid. Ideoni ütlusel on need võrreldes rahvusvaheliste ADRi nõuetega teisiti konstrueeritud, kuid kõlblikud ohtlike ainete veoks.
Allas ministeeriumi selgitustega ei lepi ja lubab riigi konventsiooni täitmata jätmise eest kohtusse kaevata. Lisaks P. A Trafficule on uutesse autodesse investeerinud ka Statoil, Premium, Favora jt.
- Eesti teedel ohtlikke aineid vedavad autod ei vasta ka riigisisese ohtlike veoste autoveo nõuetele. Peeter Allase hinnangul on 70% veokitest ADRi nõuetele mittevastavad.
Temaga nõustub politseiameti majandusosakonna tehnikatalituse nooreminspektor Uno Laas, kes käib maanteedel autode tehnilist korrasolekut kontrollimas. «Kui küsin tulekustutit, siis võetakse kuskilt tagant välja läbiroostetanud tulekustuti, mis on käinud viimati kontrollis 1993. aastal,» räägib Laas.
Jaak Ideoni sõnul ei liigub teedel nii palju nõuetele mitte vastavaid ohtlike ainete vedajaid, sest puudub süstemaatiline kontroll. Ohtlikke aineid vedavate autode kontrollimine eeldab professionaalseid teadmisi, mida aga politseil pole. Politseis korraldatud ohtlike ainete vedajate kontrollimise kursusel sai igast prefektuurist osaleda vaid üks politseinik.
Eesti Vabariik ühines Vabariigi Valitsuse 28. mai 1996. aasta määruse nr 150 alusel «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega» (edaspidi: ADR). ADR jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. juulil 1996. aastal.
ADRis on kirjas: «Käesoleva kokkuleppe jõustumisel lepingupoole territooriumil vedusid teostavate või pärast selle jõustumist kahe kuu jooksul lepingupoole territooriumil kasutusele võetud sõidukitega on lubatud kolme aasta jooksul kokkuleppe jõustumise päevast arvates vedada ohtlikke veoseid, kuigi nende sõidukite konstruktsioon ja varustus täielikult ei vasta lisas B toodud nõuetele.» Sellest lähtuvalt tuleneb, et alates 26. septembrist 1999 ei ole lubatud Eestis enam ühegi sõiduki kasutamine ohtlike veoste vedamiseks, mis ei ole täies vastavuses ADRis nendele sõidukitele esitatud nõuetega.
Teede- ja sideministri 15. jaanuari 1996. aasta määrusega on kinnitatud «Ohtlike veoste teedel vedamise kord», millega kinnitati «Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskiri» ning mida on muudetud ja täiendatud määrustega 1996. ja 1999. aastal.
Eeskirjade kohaselt peab juhil veo ajal kaasas olema ja seega tuleb teiste veodokumentide hulgas esitada saatja deklaratsioon. Saatja deklaratsioon peab kinnitama, et antud veost võib ADRi tingimuste kohaselt vedada ning et veose seisund, vastavatel juhtudel pakend, konteiner või paakkonteiner ja tähistus, vastab ADRi nõuetele.
Kuna eeskiri sätestab, et saatja deklaratsioonis peab olema kinnitus, et veost võib ADRi tingimuste kohaselt vedada, peab ta seega sisuliselt kinnitama, et ka tema sõiduk vastab ADRi nõuetele.
Tulenevalt eeltoodust järeldub, et ADRi nõudeid tuli Eesti territooriumil ohtlikke veoseid vedades hakata järgima juba alates eeskirjade eeltoodud redaktsiooni kehtima hakkamisest 20. juunist 1997. aastal. (esialgses 1996. aasta eeskirjade redaktsioonis ei olnud viidet ADRi nõuetele). Alates 26. septembrist 1999 on ADRi nõuded ohtlike veoste veol Eesti territooriumil kohaldatavad juba otse ADRi enda, mitte eeskirjade rakendumise kaudu.