• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi kaubandusbarjäärid osutuvad kulukaks

    Sellisele järeldusele jõudis juhtiv prantsuse ökonomist Patrick Messerlin, kes esmakordselt on püüdnud kompleksselt arvesse võtta kõiki kaitsemeetmeid -- dumpinguvastaseid abinõusid, subsiidiume, tollitariife ja tolliväliseid kaubandustõkkeid.
    Messerlin on oma uuringus analüüsinud Euroopa Liidu 22 enim kaitstud põllumajanduse, tööstuse ja teeninduse sektorit. Tema hinnangul olid nendes sektorites rakendatud kaubandusbarjääride majanduskulud 1990. aastal 100 miljardit eurot ehk 1565 miljardit Eesti krooni ja need püsivad enam-vähem sama suured kuni tänase päevani.
    Messerlin jõuab üllatavale järeldusele, et tööstuse kaitsmise majanduskulud on mõnevõrra isegi suuremad kui põllumajanduse kaitsmise kulud. Kõige enam on Euroopa Liidule maksma läinud tekstiili- ja rõivatööstuse kaitse.
    Messerlini hinnangul on pärast 1990. aastal rakendatud kaubandusprotektsioon võrdväärne 13--14% Euroopa Liidu kaubatoodanguga ehk 2-3 korda rohkem, kui seni arvatud.
    Kaubandusbarjääride abil säästetud töökoha hinnaks saab Messerlin 3,44 miljonit Eesti krooni, mis ületab kümnekordselt vastava sektori keskmise palga.
    Samal ajal on tänu kaitseabinõudele neis sektorites õnnestunud säästa ainult 3% töökohtadest.
    Tootjad on kaubandusbarjääride tagajärjel saanud suuremat tulu kui valitsused tollitariifidest, mistõttu on selge, miks nad nii aktiivselt sõdivad kaubanduse liberaliseerimise vastu, on prantsuse teadlase järeldus.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.