Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas peate mobiiltelefonide müügi subsideerimist ebaseaduslikuks?
See on täiesti normaalne tegevus, mida praktiseeritakse ka mujal maailmas. Meie võrguteenuseid ei vahenda, müüme vahendeid ja sõlmime volitatud lepingu alusel liitumisi. Kui konkurentsiamet sellega tegeleb, siis ju neil on selleks põhjust või on keegi suunanud neid sellega tegelema. Ma ei tea, kas need on majanduslikud või poliitilised. Kaldun arvama, et poliitilised.
Kui äriettevõttel on selleks raha, võib ta telefone ka tasuta jagada.
See toimib igal pool, et ostetakse kokku hingi, nii nagu kirikki. See on elu, igaüks müüb oma tooteid-teenuseid, igaüks tahab, et neid kasutajaid oleks rohkem ja rohkem. Ja ei saa öelda, et EMT vanadele klientidele ei mõtle.
Me ei oska enne öelda, kui me oleme läbi uurinud, millised lepingud selle taga on. Me ei taha midagi keelata ega öelda. Meie arvates võib siin olla tegu teatavate piiravate lepingutega. Kuna on sel aastal vastu võetud terve rida grupierandeid, mis reguleerivad nii ainuostu kui ainumüügi valdkondi, siis seoses sellega me asja üles võtsime. Aga ka konkurentsiseadusest lähtudes on lubatud teatud siduvad punktid lepingutes, aga mitte kõik.
Asi on väga värskelt üleval, me alles kogume materjali. Uurime ja siis teeme oma järeldused.
Peame taunimisväärseks mobiiltelefonide subsideerimist turgu valitseva ettevõtte poolt ning alla omahinna müüdavate telefonide sidumist SIM-lock'iga, mis piirab kliendi valikuvabadust.
Lõpliku seadusliku hinnangu saab sellele anda siiski konkurentsiamet. Radiolinja Eesti ei subsideeri mobiiltelefonide müüki.
Ma ei pea sellist tegevust ebaseaduslikuks. Sõna subsideerimine ei ole õige. Tegu on agenditasude maksmisega liitumislepingu sõlmijatele. Nad on tegelikult diilerid. Kui 10 aastat tagasi NMT alustas, siis mobiilipoed müüsid telefone, ja see oli nende äri. Nüüd ei teenita telefoni pealt praktiliselt midagi, teenitakse klientide ja lepingute pealt. On normaalne soov, et nad sõlmiksid nii palju lepinguid kui võimalik. Aga nende müügiedu sõltub operaatori turundussõnumist. Mida atraktiivsemad paketid, seda paremini läheb ka diileritel.
Ma ei nimetaks seda kõlvatuseks. Loomulikult peame vaatama konkurentsis ringi ja leiab võib-olla teatud ahistavaid momente. Kodanikuõiguste seisukohalt ma ei pea päris õigeks seda, et ma saan küll üliodava aparaadi, aga üks eraõiguslik aktsiaselts seob mind selle telefoni ja operaatori teenustega näiteks aastaks.
Me ei maksa midagi telefonidele peale, vaid me tasustame meie diileritevõrku lepingute sõlmimise eest.