Äritava raha varjus

Iga äriettevõtte eesmärk on olla edukas (tulutootev, konkurentsi- ja arenemisvõimeline) nii täna kui kaugemas tulevikus. Kuidas aga käituda olukorras, kus hetke huvid on sattunud konflikti pikaajaliste eesmärkidega? Tavaliselt seisneb küsimus selles, kas ohverdada lühiajaline eesmärk pikaajalise nimel. Aga kui pikaajalist eesmärki polegi endale teadvustatud või elatakse teadlikult vaid tänaste huvide maksimeerimise nimel?

Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni näo määrab tema tippjuhtkond ja/või omanikud -- konkreetsed inimesed. Ükski inimene ei ole algselt aus ega valelik. Igaühe käitumine olukorras, kus teda keegi kontrollida ei saa, sõltub vaid tema enda sisemisest eetilisusest ja väärtushinnangutest, mida on suures osas kujundanud teda ümbritsenud keskkond.

Eestis on see keskkond pidevas muutumises. Geograafilise asendi tõttu mõjutavad meid ühtaegu nii ida kui lääne kultuurikeskkond, mille erinevustest on paljuski tingitud ka Eestis järgitavad äritavad. Näiteks käitumine, mida lääneliku ärikultuuri foonil võiks ilmselgeks korruptsiooniks tembeldada, võib ida pool olla ärimotivatsiooni loomulik osa. Kui otsest varastamist ei kiida enamasti heaks ühelgi kultuuril põhinev ärieetika, siis näiteks ametiisiku poolt mingi teenuse osutamise või antud privileegi eest meelehea pakkumist või isiklike vastuteenete osutamist peetaks ida pool pea loomulikuks. Isiklik suhtlemine kaalub sel juhul üles ärilise rollimängu.