Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Televisioon läheb mäest alla lepse reega

    Äsja Eesti Televisiooni peadirektori ametist lahti lastud Toomas Lepp suutis avalik-õiguslikuks nimetatud telejaama kahe aastaga veel hullemini pahupidi pöörata kui tema eelkäijad kokku. Seda, et katkutud telemammutist kunagi õige eluloom saab, usuvad tõsimeeli vaid ETV kauased tegijad, mõned kultuuri- ja poliitikainimesed.
    Äripäev arvab, et ei ole mõtet enam aega raisata ETV-le uue juhi otsimisega, vaid see telekanal tuleb erastada.
    Poliitikute jutt avalik-õigusliku telekanali hädavajalikkusest on muutunud sõnakõlksuks. Elu on näidanud, et riikliku struktuuri sisse pole võimalik moodustada toimivat n-ö sõltumatut struktuuri. Nii või teisiti jääb see poliitiliste tuulte tallermaaks -- Eestis ei ole toimunud ühtki võimuvahetust, ilma et see peegelduks ühel või teisel viisil ka avalik-õiguslikus televisioonis. Nimetagem või juhtide väljavahetamist.
    Toomas Lepp on siin erandlik figuur, tema vallandamise puhul ei saa rääkida üksnes poliitilisest taustast, vaid ka tema sobimatusest juhi ametikohale. Veel enam, riik ei tea ise ka, milline peab olema Eesti avalik-õiguslik televisioon. See on peamine põhjus, miks on ETVd raske juhtida või miks ETV reformimisest pole seni asja saanud. Riigitelevisiooniregi on allamäge veerenud pikemat aega, Lepp pani selle vaid kiiremini liikuma.
    Riik püüab inimesi veenda , et aasta aasta järel sadade miljonite kroonide matmine ETVsse on õige ja õilis -- muidu rahvuskultuur hääbub, kaovad kultuuri-, haridus- ja spordisaated, venekeelne programm, väärtfilmid -- või et Euroopa Liit nõuab avalik-õigusliku ringhäälingu olemasolu. Ka ELis on erandeid, näiteks Austria. Ja kultuur pole Austriast kusagile kadunud.
    Kommertstelevisioon ei ole tõesti huvitatud väikesele auditooriumile saadete tegemisest-näitamisest, sest need ei paelu reklaamikliente, ei too raha sisse. Kuid ega neid saateid ETV programmiski palju rohkem pole kui erajaamades, paksu seebivahu seest luubiga otsides leiab mõned teleteatritükid ja oma(jutu)saated.
    Kui vaatajailt küsida, mida nende jaoks tähendab ETV, ei kuule neilt vastuseks «kultuurijärjepidevuse hoidja», nimetatakse hoopis nimesid: Reet Oja, Reet Linna, Mati Talvik, Indrek Treufeldt, Vahur Kersna... ja Aktuaalne Kaamera.
    Selleks, et säiliks rahva ja (rahvus)kultuuri (silm)side, pole vaja ülal pidada tohutut kinnisvara kesklinnas ega mammutorganisatsiooni. Eestis on häid saatetegijaid ja erakanalid, riigil tuleb need kokku viia, tellides selliseid saateid, mida vajalikuks peab, ning ostes nende näitamiseks erajaamadelt saateaega. See tuleb odavam kui ETVd rahastada, saated on kvaliteetsemad ning tagatud oleks ka olulise teabe edastamine inimestele.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.