• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene karu peletab investeeringuid

    Meile on välisinvestorid konkreetselt öelnud, et aasta 2000 ei ole ainuke probleem siia regiooni investeerimisel ja tahetakse ära oodata Venemaa duuma- ja ka kevadised presidendivalimised, rääkis Suprema analüütik Veikko Maripuu.
    «Arvame küll, et Vene karu meid enam ei mõjuta, aga kogu selle aasta sündmused on näidanud vastupidist,» lisas ta.
    Analüütikute hinnangul ei tohiks nädalalvahetusel toimuvatel Venemaa riigiduuma valimistel regiooni väärtpaberiturgudele märkimisväärset mõju olla, sest suuremat tähtsust omistatakse kevadistele presidendivalimistele.
    SEB Emerging Markets Fundi analüütik Johan Birgstrand ütles, et Venemaa valimistulemusi on võimatu ette prognoosida, sest eelinformatsiooni ei saa usaldada.
    Birgstrandi sõnul võib Venemaa valimiste mõju ilmneda siis, kui senine jõudude tasakaal oluliselt muutub ja kommunistid saavutavad suure enamuse.
    Johan Birgstrand möönis, et kui pärast valimisi olukord Venemaal stabiliseerub, hakkavad ka arenevatele turgudele investeerivad fondid regiooni raha paigutama. Maripuu märkis, et Ida- ja Kesk- Euroopa fondidest rääkides on rohkem kui poolte jaoks Venemaa lähedus Baltimaadesse investeerimisel piirav faktor. Maripuu hinnangul on suure idanaabri ebastabiilsuse tõttu Eesti ja ka teiste Baltimaade väärtpaberiturule investeerimata jääv summa on suur, kuid täpset numbrit on võimatu öelda. «Rohkem kui kolmveerand potentsiaalsetest investeeringutest läheb kaduma,» märkis ta.
    «Kui vaatad Ameerikas maailmakaarti ja su ees on 70 arenevat turgu, siis Eesti paistab tõelise Venemaana,» põhjendas Maripuu, miks suurte arenevatele turgudele investeerijate raha läheb Baltimaadest ja Eestist mööda.
    Kui olukord peale valimisi Venemaal stabiliseerub, liigub välisraha Birgstrandi prognoosi kohaselt algselt põhiliselt Venemaale ja alles seejärel Baltimaadesse, sest Venemaa turg on suuremate võimalustega. Eesti ja kogu Balti turg on väga väike ja likviidsust ei ole, mistõttu välisinvestorite huvipuudus on mõistetav, ütles Birgstrand. Ta lisas, et Venemaa poliitilise olukorra stabiliseerumisel paraneb ka Venemaaga kaubavahetusele orienteeritud Eesti ettevõtete olukord, majandustulemused paranevad ja see teeb siinsed ettevõtted välisinvestoritele huvipakkuvamaks.
    New Yorgi investeerimisfirma analüütik märkis, et Baltimaade turu atraktiivsust suurendaks Eesti majanduse väiksem sõltuvus Venemaast ja senisest suurem orienteeritus lääne turgudele.
    Maripuu tunnistas, et senine näitaja, et 60% Eesti ekspordist läheb ELi, pole piisav rahustamaks võimalikke potentsiaalseid investoreid, sest ka enne Venemaa kriisi oli see näitaja 55%. Kesk- ja Ida-Euroopa edukamate riikide ekspordist suundub ELi 80%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.