Vene karu peletab investeeringuid

SEB Emerging Markets Fundi analüütik Johan Birgstrand ütles, et Venemaa valimistulemusi on võimatu ette prognoosida, sest eelinformatsiooni ei saa usaldada.

Birgstrandi sõnul võib Venemaa valimiste mõju ilmneda siis, kui senine jõudude tasakaal oluliselt muutub ja kommunistid saavutavad suure enamuse.

Johan Birgstrand möönis, et kui pärast valimisi olukord Venemaal stabiliseerub, hakkavad ka arenevatele turgudele investeerivad fondid regiooni raha paigutama. Maripuu märkis, et Ida- ja Kesk- Euroopa fondidest rääkides on rohkem kui poolte jaoks Venemaa lähedus Baltimaadesse investeerimisel piirav faktor. Maripuu hinnangul on suure idanaabri ebastabiilsuse tõttu Eesti ja ka teiste Baltimaade väärtpaberiturule investeerimata jääv summa on suur, kuid täpset numbrit on võimatu öelda. «Rohkem kui kolmveerand potentsiaalsetest investeeringutest läheb kaduma,» märkis ta.

«Kui vaatad Ameerikas maailmakaarti ja su ees on 70 arenevat turgu, siis Eesti paistab tõelise Venemaana,» põhjendas Maripuu, miks suurte arenevatele turgudele investeerijate raha läheb Baltimaadest ja Eestist mööda.

Kui olukord peale valimisi Venemaal stabiliseerub, liigub välisraha Birgstrandi prognoosi kohaselt algselt põhiliselt Venemaale ja alles seejärel Baltimaadesse, sest Venemaa turg on suuremate võimalustega. Eesti ja kogu Balti turg on väga väike ja likviidsust ei ole, mistõttu välisinvestorite huvipuudus on mõistetav, ütles Birgstrand. Ta lisas, et Venemaa poliitilise olukorra stabiliseerumisel paraneb ka Venemaaga kaubavahetusele orienteeritud Eesti ettevõtete olukord, majandustulemused paranevad ja see teeb siinsed ettevõtted välisinvestoritele huvipakkuvamaks.

New Yorgi investeerimisfirma analüütik märkis, et Baltimaade turu atraktiivsust suurendaks Eesti majanduse väiksem sõltuvus Venemaast ja senisest suurem orienteeritus lääne turgudele.

Maripuu tunnistas, et senine näitaja, et 60% Eesti ekspordist läheb ELi, pole piisav rahustamaks võimalikke potentsiaalseid investoreid, sest ka enne Venemaa kriisi oli see näitaja 55%. Kesk- ja Ida-Euroopa edukamate riikide ekspordist suundub ELi 80%.