Tanel Raig • 19 detsember 1999

Fondid toetavad Eesti tööstuse turuvallutusi Euroopas

OÜ Eesti Süsi toodab grillsütt ka talvel, kuid enam ei kuhjata söekotte lattu suve ootama. Laen Regionaalarengu Sihtasutuselt aitas laiendada turgu Prantsusmaal, kus grillbaarides küpsetatakse liha aasta läbi Eesti söel.

Paljud ettevõtted on sarnaselt OÜga Eesti Süsi oma ekspordivõime suurendamiseks raha otsides leidnud üles fondid ja sihtasutused, mis jagavad soodsaid laene või tagastamatuid toetussummasid. Eesti BAS Fond rahuldab kuus 10--15 taotlust, Eesti Regionaalarengu Sihtasutus on tänavu toetanud paarikümmet projekti, olles väljastanud ettevõtetele raha 3,5 miljonit krooni.

Regionaalarengu Sihtasutuselt (ERSA) 200 000 krooni laenu saanud Eesti Süsi juhatuse esimees Paavo Malvik tunnistab, et algul otsiti laenu Eesti pankadest. Võrumaal asuva ettevõtte juht pidi aga nentima, et Kagu-Eesti piirkonda on pangalt väga raske laenu saada. «Panka huvitab ainult kinnisvara hind ja kui tahad näiteks miljonilist laenu, pead pool Kagu-Eestit tagatiseks pantima,» räägib Malvik. Prantsuse partner pidi juba võtma laenu Pariisi pangast enda tagatise peale, kui fondide nimekirjast avastati ERSA, mis oli nõus laenu andma kommertspandiga. Ka intress oli nagu kingitus -- 8% laenujäägilt.

Eesti Süsi sai ERSA-lt maksimaalse suurusega laenu, 200 000 krooni. Firma vastas täielikult ERSA põhinõudmistele -- töötajate arv alla 80, ettevõte on ekspordipotentsiaaliga ja valmistab midagi tavapärasest erinevat.

«Meid huvitab isegi väikese 15 000kroonise laenu puhul, et tehtaks midagi traditsioonilisest tootmisest erinevat,» räägib ERSA juhataja Ülari Alamets. Neilt pole lootust raha saada tavalisel põllumajandusel ja üldjuhul ka jaekaubandusel. Peamine põhjus, miks ERSA keeldub raha andmast, on rahataotleja läbimõtlemata äriplaan. «Teatavasti on Eestis suur hulk inimesi, kes on väga aktiivsed, kuid kellel napib igasuguseid oskusi,» pikendab Alamets nimekirja inimestest, kellele laenu ei anta.

ERSA jagab ettevõtetele ka nõustamistoetust äriplaanide ja arenguplaanide koostamiseks, turu-uuringuteks, koolituse korraldamiseks jne. Maksimaalne toetussumma on siiski üsna väike, kuni 20 000 krooni aastas.

Eesti BAS Fondi nõustamistoetuse summad on suuremad. Ühekordse väljamakse piirsummaks on seatud 9000 eurot (ca 140 000 krooni), kui see summa ei ületa 50% projekti kogumaksumusest. Seda raha on ettevõttel võimalik kasutada ka oma konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa turul. Levinuim näide on toetuse saamine ISO sertfikaadi väljatöötamiseks. Fondi juht Vahur Lokk tõdeb, et umbes 80% Eesti ettevõtete ISO sertfikaatidest on taotletud BAS Fondi rahaga.

Mööblitootja Wermo sai ISO kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamise finantseerimiseks BAS Fondilt nõusoleku 1997. aasta märtsis. 300 000 krooni maksma läinud projekt, millest poole tasus fond, lõpeb sertfikaadi saamisega selle aasta lõpus või tuleva aasta jaanuaris.

Wermo ei leidnud BAS Fondi ise üles, kokkuviijaks oli mööblitehases koolitusi korraldanud Saksa konsultatsioonifirma CFA-IMC. Wermo juhi Richard Mutso sõnul järgnes esimesele kohtumisele põhjaliku äriplaani koostamine, fondile esitati mahukas tõestusmaterjal. Tänaseks on Wermo jõudnud BAS Fondiga juba uue lepinguni, mille alusel finantseerib fond 50% ulatuses ka mööblitööstuse keskkonnaalase ISO sertifikaadi väljatöötamist.

Investeerimislaenu BAS Fond ei väljasta. Selleks on ettevõttel peale ERSA mõtet uurida Väikeettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuse pakutavaid võimalusi, põllumajandussaaduste esmastele töötlejatele jagatakse kapitali- ja intressitoetust ka Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondist. Investeerimislaene saab ka pangast. Nende laenusummad on võrreldes fondide pakutavate summadega küll suuremad, kuid intressid on kõrgemad ja nõuded rangemad.

Järgmine aasta tuleb fondidele tihe. Majandus on tõusmas ja ettevõtted otsivad taas investeerimisvõimalusi. «Meie järgi paistab hästi välja, et majandus läheb ülesmäge,» ütleb Vahur Lokk. Tema kinnitusel pidi veel BAS Fond suvel taotluste vähesuse tõttu toetama kõiki projekte, mis ettevõtjatelt laekusid. Nüüd aga tekkinud valikuvõimalus, sest kuus laekub umbes 20 avaldust, millest veerand on võimalik välja praakida.

Vt. ka tabelit:Mõningate fondide finantseerimistingimused

Hetkel kuum