Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majandus külmetab endiselt
Äripäeva arvates viitab kolmanda kvartali maksebilanss ning jooksevkonto ülejääk majanduse jahtumisele.
Hirmutav on välisinvesteeringute vähenemine ja fakt, et kolmandas kvartalis läks Eestist otseinvesteeringute näol raha rohkem välja, kui tuli sisse. Seega ei saa me rääkida Eestist kui atraktiivsest investeerimispiirkonnast.
Tõenäoliselt ei täitu Äripäeva ja mitme teise institutsiooni ennustus, et välisinvesteeringute maht jääb nagu möödunud aastalgi 5 miljardi krooni tasemele.
Kuigi välisinvesteeringute voog on pidurdunud, ei saa väita, et Eestis poleks raha. Pangad vaevlevad ülilikviidsuse käes, kuid Eesti majanduse tõsisem probleem on uute projektide tagasihoidlik käivitamine.
Pankades on raha, kuid pole neid, kes seda raha soovivad võtta või kellele pangad nõustuksid raha välja laenama. Majanduskasv on endiselt takerdunud vähese ettevõtlikkuse taha. Selle asemel, et uute projektidega riskida, lepitakse olemasolevatega.
Üks põhjus on kahe esimese kvartali majanduslangus. Kuigi suvel räägiti, et põhi on saavutatud ning oleme uue tõusufaasi alguses, ei oldud selles veel piisavalt kindlad, et hoogustada investeerimistegevust.
Statistikaameti kolmanda kvartali majanduskasvu esialgne hinnang, mis osutus positiivseks, aitab tulevikuga seotud kartusi ümber lükata. Teenuste mahu järsk kasv kolmandas kvartalis on hea näitaja ja jooksevkonto ülejääk sisendab kindlust välisinvestoritele, kes on seni Eesti üheks riskiteguriks pidanud jooksevkonto ebatavaliselt suurt defitsiiti.
Äripäeva arvates ei ole aga rõõmustamiseks erilist põhjust, sest ülejäägi tekitas tagasihoidlik sisemaine nõudlus, mis on investeeringute vähenemise kõrval üks märk majanduse jahtumisest.
Halb signaal on seegi, et ekspordi osas pole murrangut toimunud. Meie peamiste eksporditurgude, Põhjamaade majandus kasvab kiires tempos. Kuivõrd sealne ostujõud suureneb ning paljud Eesti ettevõtjad elatuvad Põhjamaade firmadele allhangete tegemisest, siis oleks loomulik, kui Rootsi ja Soome majanduskasvuga kaasneb Eestis ekspordi kasv.
Muidugi ei tohi unustada, et esmaspäeval avaldati kolmanda kvartali maksebilansi näitajad, aga neljanda kvartali lõpuni on jäänud veel ainult natuke rohkem kui nädal.
Paratamatult peegeldab statistika Eesti majanduses toimuvat kvartaalse nihkega ja tegelikult võib majandusel olla juba palju soojem, kui statistilised numbrid seda välja paista lasevad.