Jüri Mõis toetub lihtsustatud hinnangutele

Maailmas tehakse ühiskondlikke kokkuleppeid nn. efektiivsuse ja sotsiaalse õigluse võimaluste rajal. Maksimaalne efektiivsus ei jäta enam minimaalsetki sotsiaalset õiglust ja vastupidi. Me ei peaks koondama tähelepanu kitsalt kulude mini-maliseerimisele, vaid ühtlasi pöörama tähelepanu soovitud tulemusele, loomulikult SKP jõudsale kasvule eelkõige.

Jüri Mõis, Tallinna linnapea ja riigikogu liiget esitatakse samas artiklis ka nii: «... Kui Eesti ühest otsast teise sõitmiseks kulub kolm tundi, siis miks peab olema nii palju tuletõrjedepoosid ...» . Kindlasti on Tallinna linnpeal oma kontseptsioon ja seletus sellest, millise Eestiga on tal tegemist ja mis otstest ta räägib. Mina olen tõestanud, et ühest äärest teise näiteks Hiiu maakonnast, Emmastest Tartu linna jõudmine võtab autoga 6 tundi. Mis erilised mõõdupuud Jüri Mõisal ikkagi on, milliseid liiklusvahendeid ta silmas peab?

Kindel on see, et Hiiumaa omavalitsusjuhid ei käsitle 5 tuletõrjedepood Hiiumaa suuremate tööandjatena (töökohtadest vaata täpsemalt http://www.hiiumaa.ee/mv/aastaraamat.html). Omavalitsused on need maakonnaplaneeringus nimetanud vääramatult vajalikeks strateegilisteks infrastruktuuriobjektideks. Kui on järjekordne torm, praamiliiklus seisab näiteks 20 tundi järjest siis võib kogu Eesti päästetehnika abivalmilt koguneda Rohuküla sadamsse, aga Hiiumaale nad ei pääse. Ja siis peab Hiiumaa, mis ei ole mitte «nii väike piirkond», endaga igas olukorras toime tulema. Ja ma arvan, et tulebki kui just suures «efektiivsuse» valus enne eluliselt vajalikke infrastruktuure ei lõhutaks.

Tähtsad otsustused siin uues Eestis ei tohi toetuda lihtsustatud hinnangutele. Kutsun tegelikke spetsialiste rohkem haldusreformi asjus kaasa rääkima. Tervitan kui Äripäev püsib teema kajastamise kursil, sest Eesti elu vajab tegelikult rohkem diskussioone ja sealt edasi mõistlikke reforme.