Kagu-Eesti roostes rahapuu

Koidula piiripunkti kõrval siniseks võõbatud hütis elav setu tõenäoliselt ei aimagi, et tema maja ja sibulapeenar võivad veel tänavu saada kinnisvaraspekulatsioonide objektiks. Praegu võileivahinnaga krundist saab tõenäoliselt asukoht kas bensiinijaamale või sissepääsule rajatavasse raudteejaama, mistõttu see võib hinda kasvatades lähiajal mitmeid kordi omanikku vahetada.

Põhjuseks, miks maanteede ja raudteede ristumiskohas asuv Koidula on jäänud aastakümneks riigi kuurinurgataguseks, võib pidada Venemaaga lootusetult peetud võitlust Tartu rahu järgsete piiride pärast. Roostekiht Petseri--Valga raudteelõigul on majanduslikult kasulik olnud Tallinna Sadamale, sest läbi Koidula ja Valga läheb otsetee Venemaalt Läti sadamatesse.

Värska vallavolikogu esimees Konstantin Ojaveer turnib roostest pruuniks tõmbunud raudteeliipritel ja osutab platsidele, kuhu tõenäoliselt juba aasta pärast hakkavad kerkima raudtee piirijaama rajatised ja haruteed, mis muudavad nii Koidula küla kui ka Värska valla elu.

Raudtee ja piiri vahel asub jäätunud lomp, kust turritavad välja puuvaiad -- osake traditsioonilisest setude kurgihapendamise tehnoloogiast. Kurgitünnid uputati lompi ja kinnitati vaiade külge. Õndsal sovjeediajal hapendati siin kurke tuntud Toome salatisse, kuid nüüd kavatsetakse plats kuivendada ja siluda, et rajada uudne viisavaba piiri ostutsoon.

Ojaveer kinnitab, et tema on valmis võimaliku jõukuse nimel vahetama tükikese Setumaa puhtast loodusest ja vaikusest intensiivse liikluse, konkurentsivõitluse ja ostureisijate hordide vastu. «Vallas elab peresid, kes taluvad praegust majanduslikku kitsikust üksnes lootuses, et rajatakse piirijaam ja transpordikeskus,» selgitab Ojaveer. «Nad lahkuksid tasuvama töö otsingule kohe, kui selguks, et jaama ei tule.»

ASi Värska Puit turustusjuht Kuldar Laanelind kinnitab, et tema ettevõte saaks Koidula piirijaama rajamisel Venemaa odava puidu arvel oma tegevust laiendada ning võidaks puhast kasu. Praegu on paarikümne töötajaga laudu, prusse ja planke tootev ettevõte sunnitud läbi ajama üksnes kohaliku metsamaterjaliga. Kagu-Eesti piirijaam tolli- ja sanitaarkontrolliga asub Tartus, mistõttu tuleb Venemaalt odava tooraine ostmisel teha arutult suuri transpordikulutusi. Värska Puidu sarnaselt peavad kõik Kagu-Eesti ettevõtjad, kes raudteel kaupa veavad, arvestama ligi sada kilomeetrit pikema veoga, sest Venemaa Petseri piirijaama vastas pole Eesti jaama.

Koidula tollipunkti ülem Aare Huik kinnitab, et praegust olukorda kasutavad edukalt ära salakaubavedajad, kes oma pambud enne Tartut rongist välja viskavad. «Salakaubale raudtee äärde järele tulnud kullerit on väga raske salakaubaveos osalemises süüdi mõista, sest kaubapalli võib leida ka juhuslik möödakäija,» räägib ta.

Kagu-Eesti ainus transiidikeskus Valga töötleb praegu iga päev umbes kaks kaubarongi kummaski suunas, mis on kahvatu vari kunagistest töömahtudest. Tippaegadel läbis Valga jaama 20--30 rongi ööpäevas.

Valga linnavolikogu esimees Uno Heinla ütleb, et tema kodulinna transiidiäri õitseng seisneb ni?iteenuste osutamises, näiteks konteinerite ümberlaadimisteenuse pakkumises. Heinla sõnul pole lääne kaubavedajad huvitatud, et nende konteinerid lähevad Venemaa avarustesse ekslema ja kaovad jäljetult. Valgalased saaksid teenida kaupa lääne päritolu konteineritest Venemaa omadesse ümber pakkides. Lisaks Läti sadamatest pärit kaubale saaks vedada autodega Valka konteinereid Pärnu sadamast, mis omakorda kiirendaks rongikoosseisude komplekteerimist.

Valga suurima transiidiettevõtte ASi Estreftransservice ERTS peadirektor Eduard Koger räägib, et tema ettevõte teenib praegu ennekõike ni?ikaupade väetise ja eriotstarbeliste haruldaste metallimaakide veolt, mille töötlemise terminalid asuvad Riias. Läti sadamaid varustab naftaga torujuhe ning seniajani on naftatoodete raudteevedu läbi Tallinna Sadama kasulikum olnud.

Koidula piirijaama rajamisele vaatab Koger läbi pragmaatilise ärimehe prisma. «Lihtsaim lahendus oleks anda Tartu jaama piiri teenindamise funktsioonid üle Valgale,» selgitab Koger.

Eesti Transiidi sihtasutuse juht Marek Kiisa tutvustab äsja valminud Kagu-Eesti logistikastrateegiat, mille kohaselt rajatakse Eesti riigi, Euroopa Liidu ja erainvestorite rahaga kagupiirile kõikide vajalike piiriteenistustega transpordikeskused.

Kava kohaselt tuleb Koidulasse lisaks raudtee piirijaamale, kus hakkab toimuma tolli- ja sanitaarkontroll, nii veoauto- kui ka raudteekaupade töötlemist võimaldav transpordikeskus.

Koidula piirijaama rajamiseks on vaja ehitada mitme kilomeetri pikkune raudteeharu Petseri--Valga ja Petseri--Tartu raudtee vahele, sest praegu nende vahel manööverdamist võimaldav ühendus Eesti pinnal puudub. Raudteeharu maksumuseks hinnatakse 120--300 miljonit krooni.

Samuti näeb arengukava ette piiri ostukeskust, mis kujutab endast kinnist tarastatud maa-ala, kuhu on viisavaba pääs nii Eesti kui ka Venemaa poolelt. Suurim, kuni 270 000 ruutmeetri suurune transpordikeskus kavandatakse Luhamaale maantee piiripunkti, sest selle punkti arendamiseks on riik teinud suurimaid investeeringuid.

Valga transpordikeskuse pindalaks kavandatakse 120 000 ruutmeetrit.