Võlg Liikluskindlustuse Fondile ületab juba 50 miljonit krooni

Peamiselt on võlglasteks eraisikud, kes on sõitnud mitte kellelegi kuuluvate autodega, tõdes fondi peadirektori asetäitja Mati Pais. «Riigi normatiivne baas annab sulidele suured õigused, päris lootusetuid nõudeid on umbes pool protsenti.»

Pais selgitas, et fondi ametnikel pole võimalik kindlaks teha, kas võlgnikul on mingit vara, või kus ta üldse elab. «Meil pole isegi õigust nõuda, et ta näitaks auto ette, kui on vihje, et tema tegi avarii,» märkis Pais. «Seadus on auguline kui ?veitsi juust.»

Eile riputas fond internetti varasemaga võrreldes 15 mln krooni võrra kopsakama nimekirja võlgnikest, kes on liitunud mittemaksjatega eelmise aasta suvel ja sügisel.

Pais kinnitas, et juriidilistelt isikutelt nõutakse võlgu aktiivselt sisse, peaaegu iga päev on üks kohtuprotsess. «Kui muidu ei saa, anname pankrotiavalduse kohtusse,» ütles Pais. Uuendatud andmed internetis märgivad juriidiliste isikule koguvõlaks 2,8 mln krooni, mis on kuuvanuste andmetega võrreldes 1,2 mln krooni vähem.

Muusik Jaak Aheliku vastu on internetis rippuvas nimekirjas kaks nõuet 1995. aasta septembrist. Aheliku sõnul andis ta oma romu 1994. aasta suvel sõbrale, kes selle endale kasutamiseks korda lubas teha. «Ta ütles, et maksis selle ära,» kinnitas Ahelik. «Praegu on see mulle üllatuseks.»

Sõber Marius Sagadi sõnas, et paberite puudumise tõttu ta autoga sõita ei saanud ja kahe nõude tekkimist ta kuidagi seletada ei oska. «Töötasin veel Eeslitallis, kui politsei mult trahvi käis nõudmas,» rääkis Sagadi. «Kirjutasin neile seletuskirja, auto polnud sõidukorraski.»

Pais ütles, et eelmisel aastal oli umbes 17 500 juhtumit keskmise kahjusummaga 15 000 krooni. Kolm aastat tagasi oli summa ligi poole väiksem, alla 10 000 krooni.

Liikluskindlustuse Fond