Nordika omavastutuse suurenemiseks valmis

Selle aasta alguses hakkas kehtima uus Nordika ja Liikluskindlustuse Fondi vaheline riskide edasikindlustuse leping, kus Nordika peab kahjude hüvitamisel omast taskust senisest rohkem maksma. Edasikindlustusfirma hüvitab igast kahjust ainult väiksema osa. Kuna Nordika on seni suurema osa rahast investeerinud tütarettevõtetesse, tekkis kindlustusringkondades Nordika omavastutuse kasvamisest kuuldes kahtlusi, kas selts leiab piisavalt likviidseid varasid klientide ees suurenevate kohustuste täitmiseks.

Kuigi Nordika tütarettevõtetesse tehtud rahapaigutused moodustavad koguinvesteeringutest seni üle 60 protsendi, on need võrreldes 1998. aasta 81 protsendiga oluliselt vähenenud. Samas likviidsete varade maht kasvab. Nordika Kindlustuse kindlustusdirektor Jaak-Kirstian Sutt täpsustas, et juba praegu ületavad Nordika reservide katteks seotud varad reaalse vajaduse 7,6 miljoni krooni võrra. See aitab omavastutuse suurenemisele kindlamalt vastu minna.

Ka Nordika Kindlustuse juhatuse esimees Tiit Arge kinnitas, et probleeme kasvavate kohustuste katmiseks Nordikal ei tule, sest seltsil on selleks sobivad 16 miljonit krooni Ühispanga hoiusel, mis ei ole ühegi kohustusega koormatud. Lisaks on Arge sõnul investeeringuid fondides ja teistes finantsinstrumentides, mis sobivad seadusega ette nähtud nõuetele. Teiseks ei kasva seltsi omavastutus täiel määral kohe, vaid alles sügiseks vastavalt sellele, kuidas eelmisel aastal sõlmitud poliisid lõpevad ning uue edasikindlustuskaitsega poliise juurde sõlmitakse. See annab lisaaega sobiva raha leidmiseks.

Arge rääkis, et kindlustusinspektsioon palus Nordikal 1. aprilliks saata oma ettepanekud selle aasta riskide hajutamiseks lähtuvalt sellest, et seltsi reservide vajadus sügisel suureneb. «Kirjas olid ka inspektsiooni ettepanekud reservide parema hajutamise ja riski jaotamise huvides,» lausus ta.

Sampo Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu tõi Nordika plaanide ühe ohuna välja selle, et juhtkonna sõnu arvestades teeb selts oma reservide kasvu prognoose äärmise täpsusega, millest kõrvalekaldumine võib tekitada probleeme. «Kui see 7,6 miljonit krooni, mis neil praegu vajalikust rohkem on investeeritud, reservide kasvades ära kasutatakse, muutub seltsi n-ö rasvakiht kindlustusvõtja jaoks ohtlikult väikeseks,» selgitas ta. Samas märkis Uibopuu, et võrreldes 1998. aastaga on eelmisel aastal Nordika investeeringute struktuur paranenud ja edasine sõltub sellest, kuivõrd nad seda edasi suudavad teha. Positiivne on ka see, et Maapanka tehtud investeeringud on Nordika maha kandnud muutes bilansi puhtaks, lisas ta.

Majanduslehe Delovõje Vedomosti analüütik Nadezhda Tarmak ütles, et suurenenud omavastutusega toime tulemine eeldab Nordikalt jätkuvat likviidsete investeeringute suurendamist. Eelmise aasta bilanssi vaadates on seda ka tehtud, lisas ta. «Tähtis on ka see, kui efektiivselt Nordika töötama hakkab,» lisas ta. Tarmaku sõnul on edasikindlustuse muutmise skeem kavalalt välja mõeldud, sest möödunud aastal sõlmitud lepingute arvel, mis kehtivad selle aasta esimesel poolelgi ja mille kahjud katab suuremas osas veel edasikindlustaja, jääb Nordikal kahjusus suhteliselt väikeseks. See tähendab aga rohkem vaba raha, mida saab kasutada reservide katmiseks.