Gaas läheb moodi

- Gaasimehed prognoosivad küll autokütusena kasutatava gaasi tarbimise järsku kasvu Eestis, kuid pole selle nimel veel suuri investeeringuid teinud. Enamiku autoomanike jaoks ei kaalu praegu kolmandiku võrra odavam gaas üles mõningaste sõidumugavuste vähenemist ja gaasitanklate nappust.

AS BKM Kamma ja AS Reole Gaas, mis impordivad suurema osa gaasist, on nüüd sunnitud ostma ligi kolm korda kallimat gaasi Norrast.

Sestap, kui eelmise aasta lõpus sai autosse tankida vedelgaasi liitrihinnaga 4.10--4.30, siis Norra propaanist ja butaanist segatud vedelgaasi liiter maksab gaasitanklates 6.15--6.35. Tabo prognoosib, et Venemaa gaasitarnete taasavanedes jääb gaasiliitri hind viie krooni ligidale. Vedelgaasiga energeetiliselt võrdne bensiini 95 liiter maksab aga 8.95.

Gaasimeeste lobby tulemusena külmutas valitsus 2002. aasta lõpuni autokütuseks mõeldud vedelgaasi aktsiisimaksu tasemele 90 senti liiter.

Kaasaegne vedelgaasiseadmete komplekt maksab sõltuvalt automargist ning elektroonilistest lisadest 4000--8000 krooni, millele lisandub 1500--2000 krooni paigaldustasu. Gaasiseadmega auto kokkuhoid võrreldes bensiiniautoga sõltub läbitud vahemaast ning mootori vanusest. Uue mootori puhul kulub läbisõiduks gaasi ja bensiini ühepalju. Vassili Rezuni andmeil võib vana mootor võtta gaasi bensiiniga võrreldes isegi kuni 30 protsenti rohkem. Rezun plaanib ka oma firma neljale vastostetud Opel Omegale paigaldada 8000 krooni maksvad gaasiseadmed.

Eesti Gaasiliidu tegevdirektori Andres Saare andmeil suurenes autokütusena kasutatava vedelgaasi jaemüük eelmisel aastal võrreldes ülemöödunud aastaga vaid kaks protsenti. «Prognoosisin suuremat kasvu,» nendib Saar. «Läbimüük tõusis märgatavalt kolmandas kvartalis, kui bensiinihind kerkima hakkas.»

Reola Gaasi nõukogu esimehe Aare Roosaare sõnul algas Lätis gaasiautodele ülemineku buum paar aastat tagasi, kui bensiin muutus gaasiga võrreldes kaks korda kallimaks. Roosaare kinnitusel tuleb võimalikuks buumiks Eestis valmis olla. «Reola Gaas on nõus vahendama gaasiseadmete paigaldamise väljaõpet Lätis ning vajadusel tarnima seadmeid,» lisab Roosaar.

Autode gaasiseadmeid paigaldab Eestis praegu vaid Gamos. Tartu lähedal Tõrvandis asuva ASi Savo Auto juhataja Tõnu Sarapuu sõnul on nad pidanud samuti plaani hakata paigaldama ja hooldama autode gaasiseadmeid. «Kuna me ei oska hinnata turuosa, siis pole veel riskinud hooldusvahenditesse investeerida,» räägib Sarapuu. Ta lisab, et neile toodud gaasiseadme panevad nad autole juba praegu peale.

Eestis on praegu kaksteist autode vedelgaasitanklat. «Kuni tanklates järjekordi tekkinud pole, ei ole mõtet uusi tanklaid juurde ehitada,» seletab Vassili Rezun.

- Järva maakonna maksuameti direktor Raul Roosimaa võttis Hollandist toodud Mazdal vedelgaasiseadmed algul maha, et pagasiruumis ruumi teha. Auto on tema käes olnud neli aastat. «Kui eelmise aasta kevadest hakkas hinnavahe bensiiniga kärisema, panin seadmed uuesti peale,» räägib Roosimaa.

Roosimaa hinnangul võtab üle kümme aastat vana Mazda 626 gaasi bensiinist umbes 15 protsenti rohkem. Roosimaade perekond sõitis Mazdaga talveni, kui gaas maksis bensiinist kaks korda vähem. «Seega võitsin gaasiga sõites 85 protsenti,» järeldab Roosimaa. Ta on tähele pannud, et gaasitoitele tasub auto ümber lülitada eelkõige maanteel sõites. Linna vahel tiirutades pole autol gaasiga sõites vajalikku erksust ja kiirendust.

- bensiinist kolmandiku võrra odavam; bensiiniliitri hinna tõustes kümne kroonini ja Venemaa odavama gaasi tarnelepingute taastudes poole odavam

- keskkonnasõbralik

- valitsus külmutas aktsiisi 2002. aasta lõpuni

- mootor töötab pehmemalt, mootori kulumine väheneb

- vähendab pagasiruumi mahtu neljandiku võrra

- tanklaid vähe

- mootori võimsus väheneb

- vanema mootori puhul gaasikulu suureneb

Nii bensiini- kui gaasiauto võtab kütust 10 liitrit 100 km kohta.

bensiin 8,95 kr/liitergaas 6,35 kr/liiter

40 000 km võrdub ringiga ümber maakera ja on umbes 10 000 km rohkem, kui üks tavaline harrastusautojuht aastas läbi sõidab.